Jõgeva päästeosakond on maakonna keskkomando, kuid ise allub Lõuna-Eesti Päästekeskusele. Üks Lõuna-Eesti Päästekeskuse Jõgevamaa päästeosakonna neljast operatiivkorrapidajast Vaiko Vadi selgitab, et näiteks Jõgeva maakonnast tehtud telefonikõne läheb häirekeskusse Elvas. Nii on see käesoleva aasta märtsist alates. Varem oli häirekeskus igas maakonnas ja näiteks Jõgeval töötas kaks vastuvõtjat. Vadi meelest oli see kord mõneti parem, sest kohapealsed vastuvõtjad tundsid maakonda ja teadsid kohti, kuhu väljakutse oli.
Väljakutsest teatab üle maja kõlav häirekell. Ühtlasi annab naisehääl info õnnetuse iseloomu kohta. Vaikne ja ooteseisundis maja ärkab ellu. Siis ununeb kõik muu. “Ma ei tea, mis see on, adrenaliin ? et saad midagi teha, kellelegi kasulik olla,? mõtiskleb operatiivkorrapidaja Vadi, kes ise on päästeametis töötanud kümme aastat. Päästja Hannes Pagi, kes muuseas on SK Tähe koosseisus Eesti meister saalihokis, räägib, et algusaegadel oli ärevus suurem, kuid ka nüüd käib ikka väike värin läbi.
Sageli on väljakutsed öösel. Päeval tuleb ette näiteks kulu- või metsapõlenguid, kuid hooned päise päeva ajal naljalt põlema ei lähe. “Kui päeval on teade, et majast tuleb suitsu, on see suure tõenäosusega valehäire, kuid öösel osutub asi enamasti tõsiseks,? räägib Jõgevamaa päästeosakonna vanemoperatiivkorrapidaja Tambet Kütt.
Operatiivkorrapidaja saab määrdunud riiete eest riielda
Depoost välja sõitmiseks on aega täpselt üks minut. Filmides nähtud toru, mida mööda tuletõrjujad välkkiirelt alla laskuvad, Jõgevamaa Päästeteenistuse peahoones ei ole ? mehed jooksevad treppidest. Pritsimeestel on kustutusriided tavaliselt auto juurde valmis pandud. Iga mees seab oma riided täpselt nii, kuidas ta need kiiresti kätte ja selga saab. Püksid on selle hõlbustamiseks vajutatud saapasäärte ümber. Öösel tuleb veel ka garaa?iuksed enda järel kinni panna. Automaatselt sulguvad vaid need uksed, mille tagant sõidab välja Jõgeva operatiivauto Kärmas Katariina III.
Katariina ehk hellitavalt Kata on depoo kõige tähtsam auto, mis sõidab välja igale õnnetusele, kuhu Jõgeva mehed kutsutakse. Sinna mahub neli tõrjujat-päästjat, lisaks veel meeskonna- ehk komandovanem ja autojuht. Kahjuks valitseb päästetöötajate osas nii Jõgeval kui mujal Eestis masendav kaadrinappus. Jõgeval on puudu kümme meest ja seetõttu sõidab Kata välja pooltühjalt. Reaalses elus ei ole eraldi autojuhti, vaid selle töö teeb ära meekonnavanem ise, kes tegelikult peaks juhi kõrvalistmel tegelema kaardi uurimise ja nii häirekeskuse kui vajadusel ka teiste õnnetuskohta saadetud komandodega raadio teel side pidamisega. Nüüd on see lihtsalt ühe päästja ülesanne. Üks mees sõidab vajadusel välja paakautoga.
Jõgeva depoos on lisaks operatiivautole ja paakautole veel d?iip, millega sõidab õnnetuskohale operatiivkorrapidaja, ja tuukriauto. Viimane on hetkel pitseeritud, sest Jõgeval kaotati tuukriteenistus ära. Juhuks, kui uute autodega peaks midagi juhtuma, on alles ja sõidukorras ka vanad autod, mida kasutati varem.
Operatiivkorrapidaja igasse õnnetuspaika sõitma ei peagi. Vaid siis, kui on juhtunud midagi raskemat, ja õnnetuspaika läheb mitu komandot, on tema kohalolek vajalik, sest tema ülesandeks on kooskõlastada meeskonnavanemate tööd. Meeskonnavanemad omakorda juhivad päästjaid, et igaüks teaks üldises sagimises oma kohta. Näiteks tulekahju kustutamine on kindlalt koordineeritud tegevus. Ei saa ju nii, et iga mees haarab vooliku ja hakkab kuskilt nurgast pihta.
Pärast iga sõiduskäiku tuleb autosid pesta. Isegi siis, kui tegemist oli valehäirega. Samuti peavad kõik ise oma vormiriietuse korrasoleku eest hoolitsema. Tulekahjult tulles ollakse paratamatult porised ja tahmased. Operatiivkorrapidaja on ainus, kelle riided igas olukorras puhtaks peavad jääma. See näitab, et ta on teinud oma tööd hästi ja olnud ülesannete kõrgusel. Kui tema peab päästjatele appi minema, tähendab see, et tegemist on väga suure õnnetusega.
Elupäästja päevaplaan
Töö käib päästeteenistuses kahekümne nelja tunniste vahetuste kaupa. Kaheksast viieni on päästjatel n-ö tööaeg. Sel ajal tehakse mitmesuguseid majandustöid, näiteks koristamine, ja õpitakse. Kella viiest algab isiklik aeg. Seda võib kasutada nii, nagu meeldib. Enamasti vaatavad mehed televiisorit, loevad ajalehti, ajavad niisama juttu ja käivad jõusaalis. Päästja peab ju vormis olema! Magama minna võib kell kümme. Ühele ööpäevale valves järgneb kolm vaba päeva.
Komandos tegeleb koolitusega komando pealik ja valverühma meeskonnavanem. Õpe tähendab näiteks loenguid või eelmise õnnetuse analüüsi. Viimane on võimalik tänu sellele, et tähtsamatel juhtudel filmib operatiivkorrapidaja juhtunut. Vaiko Vadi kurdab, et inimesed suhtuvad sellesse imestuse ja halvakspanuga. Tuletõrje tuleb kohale ja hakkab filmima!?
Operatiivkorrapidaja jälgib kogu vahetuse tööd, koostab väljakutse kohta kokkuvõtva aruande, haldab veevõtukohti ja koostab asutuste operatiivkaarte.
Tuletõrjemaja on päästetöötajatele nagu teine kodu. Lisaks garaa?ile, kabinettidele ja õppeklassile on seal magamisruumid, puhketuba, riietusruumid, köök ja saun. Süüa võtab igaüks ise kodunt kaasa või tellitakse see kohvikust. Harvem hakatakse ühiselt kokkama. Muidugi saab nii selle kui muude toimetuste juures alati palju nalja. Pritsimehed on lõbus seltskond. Näiteks kuulub suve juurde lahutamatult veesõda. Suured mehed jooksevad ringi nagu koolist pääsenud rüblikud. Käes kruusid, potid, ämbrid ja kõik muu, mis vett peab, varitsetakse ja rünnatakse üksteist kirgliku õhinaga.
Midagi ei läinudki põlema
Eelnevat arvesse võttes võib kõrvaltvaatajatele päästjate töö puhas meelakkumine tunduda. Passivad ja naljatavad seal niisama. Tegelikult on see vastutusrikas ja ohtlik, nõuab oskusi, head füüsilist vormi ning suurt pingetaluvust. Vahel ei juhtu tükil ajal midagi, kuid alati une pealt valmis olema peab sellegipoolest.
Üldiselt on eestlased päästeteenistuse tööga rahul. 2005. aastal näitas Saar Polli uuring, et Eesti riigi institutsioonidest usaldab rahvas kõige enam just päästeametit. Väliselt tundub kõik seega korras olevat. Vanemoperatiivkorrapidaja Tambet Kütti see rahulolu ühtaegu nii meelitab kui teeb murelikuks. Ta arvab, et see võib olla üks põhjustest, miks päästeteenistuse madalad palgad ei tõuse. Töötavat süsteemi poleks justkui vaja parandada. Ohu märke on aga juba praegu näha, sest uute töötajate värbamisel pole jäetud mingit valikut: igaüks on teretulnud. See võib tulevikus päästeteenistuse suutlikkust kahandada.
Jõgeva pritsimehed põhjendavad selle elukutse valikut kindla riigipalgaga. Pere toitmiseks teeb enamus neist kõrvalt veel teist tööd. Kõige kasinamat keskmist töötasu saidki 2005. aastal Jõgevamaa ja Saaremaa tõrjujad-päästjad, vastavalt 4522 ja 4340 krooni.
Allakirjutanu käis Jõgeva päästeosakonna neljanda vahetusega valves kokku kolmel korral. Otse loomulikult ei läinud selle aja jooksul midagi olulist põlema. Vaid korra teatas raadiohääl, et Palamuse vallas tuleb ühest elumajast suitsu. Häirekeskus saatis sündmuspaika nii Jõgeva komando kui ka Palamuse tugikomando. Kihutasime välja, kuid veidi enne Kuremaa risti selgus, et tegemist oli valehäirega: keegi lihtsalt põletas maja taga prahti. Ehtne hädaolukord jäigi seekord nägemata.
SANDRA MAASALU
