Valitsusliit jätab lasteaiaõpetajad virelema

Vastutust laste päevahoiu eest ei tohi jätta ainult omavalitsustele, seda eksperimenti on nüüd juba kümmekond aastat tehtud, tõsi väikese pausiga, ja tulemuseks on tohutud erinevused laste päevahoiu teenuse kättesaadavuses ja kvaliteedis. Oleme saanud tulemuseks ühe väga tähtsa elukutse, lasteaiaõpetaja häbiväärse alahindamise.

Lasteaias kohtub laps esimese õpetajaga
Lasteaeda ei saa suhtuda kui laste ?hoiustamise? kohta, sel ajal kui vanemad on tööga hõivatud. See on haridusasutus, kus laps kohtub oma esimese õpetajaga ja see mõjutab kogu tema edasist elu. Lasteaiaõpetaja tööd vääriliselt hindamata pole mõtet rääkida sellest, et lapsed on Eesti riigis tähtsad.
Nüüd aga konkreetsemalt kõnealuse eelnõu sisust. Alustaksin lasteaia pedagoogide palkadest. Tsiteerin kevadel toimunud enam kui 200 lasteaiaõpetaja foorumi üleskutset: lasteaiaõpetajate kvalifikatsiooni ja atesteerimise nõuded on samad, mis kooliõpetajatel, järelikult ei tohi ka nende palgad ja puhkus erineda. Lasteaiaõpetajate puhkus ja palk peavad tõusma 1. septembrist 2004. Lasteaiaõpetaja palk peab olema riiklikult reguleeritud astmepalgana ja kehtestatud kuupalga alammäär.

Lasteaednike palkades mitmekordne vahe
Milline on olukord täna? Lasteaiaõpetaja palk erineb kooliõpetaja omast mõnel pool lausa kordades. Näiteks sellises suhteliselt kõrgema palgatasemega linnas nagu Tartu on lasteaiaõpetaja palk vaid 60% kooliõpetaja palgast. Palgad erinevad ka lasteaedade kaupa ja loomulikult ka omavalitsuseti. Paljudes kohtades töötavad kõrgharidust nõudval ametikohal riiklikku miinimumpalka saavad õpetajad, muuseas mitmel pool veel suisa samas majas, kus kolleegid algklasside õpetajad. Kui jagasin möödunud aastal palkadeks kulunud omavalitsuste raha lasteaiaõpetajate arvuga, sain keskmiseks palgaks 2900. Tõsi, arvestuslik keskmine tuleb üle kolme tuhande.
Ja võib olla kindel, et sellisele õpetajale tundub äärmiselt küüniline valitsuse jutt tulumaksureformi tagajärjel igaühele kätte jäävast suuremast summast, mille eest ta võiks näiteks Kanaaridele puhkama sõita.
Järgmise aasta eelarvesse kavandatakse raha vanemahüvitiste tõstmiseks. Ühe lapse kodus kasvatamine väärtustakse kuni 17 000 krooniga, kahekümnele jõnglasele tähtede õpetamist väärtustame aga sama palju kui kojamehe tööd ? alampalgaga.
Võib küsida, et miks ei lepi lasteaednikud siis ise kohaliku omavalitsusega kokku. Aga kohalikud omavalitsused ei taha ja nad on selgelt jõupositsioonil. Tartus pidasid lasteaiaõpetajate esindajad linnavalitsusega mitu läbirääkimiste vooru, tulutult. Aga kui seda ei suudetud Tartus, kus 27 lasteaeda ja tugev ametiühing, siis ei suudeta seda ammugi väiksemates kohtades.
Eelnõus nähakse ette mitmeastmeline kokkuleppimise protsess. Kõigepealt kohalike omavalitsuste esindajate ja pedagoogide ühenduste esindajate vahel palga alammäära kehtestamiseks ning seejärel kohalike omavalitsuste esindajate ning Vabariigi Valitsuse esindajate vahel sihtotstarbelise eraldise suuruses üle riigieelarvest.
Kui palju selleks raha kulub? Kui lasteaiaõpetaja palk oleks näiteks 80% kooliõpetaja palgast, kuluks 484 miljonit. Niisiis oleks riigi poolt täiendavalt vaja umbes 220 miljonit krooni. Selleni võiks ju ka järk-järgult jõuda.

Lasteaiatasu tuleb piirata
Eelnõus veel teinegi oluline punkt, mille ellurakendamine mõjutab päevahoiu kättesaadavust ja piirab kiiresti kasvavat lastevanematelt võetavat tasu, mis vastavalt analüüsile on hakanud õige kiiresti kasvama ja on muutumas takistuseks päevahoiuteenuse kasutamisel.
Eelnõus on ettepanek piirata seda 300 krooniga. Kui riik leiaks täiendava raha palkade maksmiseks, võiksid omavalitsused oma eelarvete kanda võtta sellest üle mineva kulu. Eelmisel aastal oli keskmine vanemate poolt makstud summa 317 krooni. Erinevates omavalitsustes erines see 60 korda. Maksti 10 kroonist 650 kroonini, nagu selgus TÜ teadlaste poolt tehtud analüüsis. Peaaegu kõigis lasteaedades tuleb maksta toidu eest, 82% omavalitsustest tuli vanematel maksta ka õppetasu.
See on muidugi poliitilise valiku küsimus, kas sallida nii väikeses riigis nii suuri erinevusi, nii erinevaid võimalusi. Aga arvestades plaani alusharidus kohustuslikuks muuta, tuleks õppetasu lasteaedades küll ära kaotada ja see raha riigi rahakotist leida.
Kurb oli kuulda, kuidas võimuliidu saadikud teatasid eelnõu menetlemise ajal, et lasteaednike palk võib olla küll väike, kuid nende palgatõus ei ole koalitsiooni prioriteet. Niipalju siis valitsusliidu parteide lubatud alushariduse väärtustamisest. Eriti kurb oli vaadata, kuidas eelnõu vastu olid mitmed sotsiaalsest õiglusest jutlustavad poliitikud. Eelnõu esitajad ei jäta aga jonni. Jätkame eelnõu esitamist Riigikogu menetlusse senikaua, kuni see ükskord ometi seaduseks saab.


KATRIN SAKS,
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatuse liige, Riigikogu liige

blog comments powered by Disqus