Valitsus kavatseb tuleva aasta 1. jaanuarist likvideerida täiskasvanud puudega inimeste hooldajatoetuse kui riikliku universaalse sotsiaaltoetuse liigi. Sellega tunnistatakse kehtetuks kõik senised hooldajatoetuse määramise otsused, nende hulgas ka üle 65-aastasele puudega inimesele määratud tähtajatud hooldajatoetused.
Selle asemele pakub valitsus puuetega inimestele täiendavat sotsiaaltoetust, mida ei pea, aga võib maksta kohalik omavalitsus eeldusel, et selleks on raha.
Probleemi peab lahendama omavalitsus
Valitsus põhjendab seadusemuudatust kolme argumendi abil:
1. hooldajatoetus praegusel kujul koormab liialt riigieelarvet;
2. sotsiaalministri andmetel on 10 protsenti hooldajatest ebavajalikud;
3. puudub järelevalve hoolduse kvaliteedi üle.
Olemasoleva seaduse ja kehtivate määruste täiendamise asemel lükkab valitsus probleemi lahendamise koos kõigi kuludega kohaliku omavalituse kaela. Eelnõu ei näe enam ette puudega inimese õigust saada vajadusel hooldajat, samuti ei sätestata hooldajatasu ja hooldusperioodi pikkust.
Senise ühtlustatud korra asemele tuleb määramatus, mis ei taga vajalikku ja kvaliteetset hooldust puudega inimestele, samuti kaob ülevaade olukorrast.
Rahastamise kord soosib jõukaid omavalitsusi
Valitsus kavatseb hooldajatoetuse rahastamiseks eraldada omavalitsustele raha omavalitsusele laekuva üksikisiku tulumaksu osa suurendamise ja osaliselt ka tasandusfondi kaudu. Sellega on osade valdade, eriti suurema tulubaasiga linnade ja Tallinna ümbritsevate valdade võimalused maksta hooldajateenuse eest palju suuremad kui madalama tulubaasi ning küllalt eakama elanikkonnaga omavalitsustes.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna arvates on lubamatu, et puudega inimeste hooldajatoetuse suurus, samuti selle määramise võimalikkus hakkab sõltuma abivajaja elukohast.
Selle tulemuseks on senisest veelgi ulatuslikum regionaalne kihistumine.
Väidetavalt efektiivsema rahakasutamise eesmärgil elluviidavad muudatused rajanevad valedele eeldustele, sest valitsusel puudub ülevaade toetuste maksmise uue korraga kaasnevatest kuludest. Kui palju omavalitsustele antavast lisarahast kulub vastava süsteemi ülesehitamiseks? Kas omavalitsustes tehtavad lisakulutused on väiksemad senistest tsentraliseeritud kuludest?
Kannatab puudega inimeste elukvaliteet
Sotsiaaldemokraatlik Erakond ei pea võimalikuks, et täiendavat ametnikeaparaati hakataks rajama seni hooldustoetuseks kuluva raha eest.
Leiame, et valitsuse kava ei taga ei paremat hoolduse kvaliteeti ega ka paremat ülevaadet hooldustoetusteks mineva raha kasutamisest. Oleme selle vastu, et tulumaksureformi puudujääki hakataks rahastama puuetega inimeste elukvaliteedi arvel.
Oleme seisukohal, et kehtiva süsteemi lammutamise asemel tuleb olemasolevaid seadusi täiendada, tagamaks omavalitsustele lisavõimalusi nii hooldaja määramise kui ka järelevalve osas. Selleks tuleb omavalitsustele anda vastavad õigused koos vajaliku rahaga.
KADI PÄRNITS, Sotsiaaldemokraatlik Erakond,
Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees