Neljarajalised teed puudutavad ka meie maakonna liiklust, eelkõige Põltsamaa vallas, mida läbib Tallinna-Tartu-Luhamaa maantee. Poliitikud on ammu lubanud Eesti teid parandada ja lubadusi antakse valimistest valimistesse. Kas nüüd välja pakutud kava tõeks saab, ei ole enne selge, kui kõik on selge. Igatahes on üles näidatud otsustavust, et neljarajalised ehk 2 + 2 teed siiski tulevad.
Valitsus võttis neljapäeval vastu riigiteede järgmise kümnendi teehoiukava. Tuleval aastal suunatakse lisaraha kohalike kruusateede katete ehitusse ning alustatakse 2 + 2 maanteede projekti ettevalmistamist. Liiklussagedus on meie maakonda jääval Tallinna-Tartu-Luhamaa maanteel küll lähedal piirile 10 000 autot ööpäevas, kus neljarajaline mõttekaks muutub, kuid seda arvu ei ületa.
Riigiteede teehoiukavas 2020‒2030 on aastaks 2020 planeeritud riigi teehoiukuluks 279,7 miljonit eurot. Seda on 35 miljonit eurot vähem kui eelmisel aastal, sest vahepeal toimusid muudatused kavandatud ühtekuuluvusfondi tulemusreservi vahendite mahu eeldustes. Kehtiv riigi eelarvestrateegia ei sisalda tulemusreservi ega EL 2021+ eelarvevahendite mahtu, sest Euroopa Liidu läbirääkimised jagatavate toetuste üle veel käivad.
Majandus- ja taristuministri Taavi Aasa sõnul on teehoiukava plaan, mida tuleb jooksvalt täiendada. „Varem pole me teede ehitamise ja hooldamise plaani nii pikalt paika pannud. Sellegipoolest uuendame kirjapandut regulaarselt ka edaspidi, kui leiame võimaluse mõne projekti kiirendamiseks,“ lisas Aas.
Neljarajaliste teede ehituse ettevalmistuseks on uues teehoiukavas kavandatud 4 miljonit eurot. Järgmise kümne aasta jooksul planeeritakse ka Tartu ja Pärnu suunal maantee täies mahus neljarealiseks muuta. Tallinna-Narva maantee lõpliku väljaehitamiseni jõutakse pärast 2030. aastat.
Võluvitsaks on averus
„Detsembri lõpus otsustasime ka averusega (avaliku ja erasektori koostööga) edasimineku ning seoses sellega täiendame tulevikus täna vastu võetud teehoiukava, mis peaks juba kiirendama suuremate linnade vaheliste maanteede väljaehitamist,“ sõnas Aas.
Tegemist on avaliku ja erasektori koostööprojekti ehk erapartnerluse projektiga, mille käigus erasektor esindab avalikku sektorit avaliku sektori ülesannete täitmisel, osutades avalikku teenust või viies ellu projekti. Ühesõnaga, lootus on pandud eraettevõtja, mitte maksumaksja raha peale.
Küsimus on selles, mis saab senitehtust, mis saab 1 + 2 teelõikudest, mis on hiljuti valminud ja pidid olema optimaalne lahendus liiklustiheduse ja koormus vähendamiseks ja turvalisuse suurendamiseks.
„Kas 2 + 1 lõikudest saab lähiajal 2 + 2 tee, seda ma täna kinnitada ei julge, ei saa. Aga pigem pikemas perspektiivis näeks ikkagi seda, et ka need muutuvad 2 + 2 lõikudeks,” ütles Aas ERRile.
Kohalikud teed tolmuvabaks
Tallinna-Tartu-Luhamaa teele jääb veel üks keeruline liiklussõlm, mis on statistiliselt kõige õnnetusterohkem paik Eestis. See on Tartu-Riia ringristmik Lõunakeskuse vahetus läheduses Tartus. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teatas, et võrreldes seni kehtinud teehoiukavaga lükkus ressursside ümberjagamise käigus selle kahetasandiliseks ehitamine edasi.
„Paraku on riigi rahakott piiratud ning kõike korraga ehitada ei saa. Tegemist on liiklusohutuse seisukohast olulise ristumisega ning kavatsen Riia ringristmiku ehituse tuua varasemaks lisarahastuse taotlemisega,“ ütles Aas kõigi seal liiklejate kurvastuseks.
Samas lubatakse mustkatet paljudele teedele üle Eesti. Teehoiukava vastuvõtmisega sai ka kinnitust, et sel aastal eraldab valitsus kruusateede tolmuvabaks ehitamisele kolm korda rohkem vahendeid.
„Kvaliteetse taristu loomises mängivad suurt osa ka väiksemad teed, mis võimaldavad inimestel mugavalt liigelda,“ lausus Aas.
Riigile kuuluvatele kohalikele teedele katte ehitamiseks on kavandatud järgmise aasta riigieelarvest veel 10 miljonit eurot. Kokku eraldatakse 2020. aastal kruusateedele katte ehitamiseks 15 miljonit eurot. Valitsuse pikaajalisem eesmärk on muuta kõik arvestatava kasutatavusega riigile kuuluvad kruusateed, mida on Eestis ligi 2000 kilomeetrit, 2030.
INDREK SARAPUU
