Uue seaduse taotlus on, et metsa majandamisega seonduv negatiivne mõju (nt raiumine valedes kohtades) väheneb ja positiivne mõju (nt paremad elutingimused metsaliikidele, suurem tööhõive, mitmekülgsem metsakasutus) suureneb. Suurimad uuendused võrreldes kehtiva seadusega on seotud metsaomanikele piirangute eest hüvitiste maksmisega, uute toetuste rakendamisega, metsa uuenduse nõuete karmistamisega (sh tagatisraha kohaldamisega teatud metsatüüpide puhul) ning raievanustega. Samas tagab seadus võimalused metsa ökonoomseks majandamiseks ja kaitseks ning metsasektoriga seotud sotsiaalsete ja piirkondlike eesmärkide täitmise. “See seadus on säästva metsanduse seadus ja kompromiss paljude huvide vahel. Oleme lähtunud põhimõttest, et tasakaalus oleks nii tänased kui pika-ajalised huvid, nii metsatööstuse ja metsakasvatuse kui looduskaitse huvid ” märkis keskkonnaminister Villu Reiljan. Metsaseaduse eelnõu kohaselt sätestatakse metsaseaduses metsa korraldamise ja majandamise ning metsanduse suunamise ja riigimetsa majandamise põhimõtted, mis on vajalikud metsa kui ökosüsteemi kaitseks ja säästvaks majandamiseks. Peamised sihtrühmad, keda seadus mõjutab, on metsaomanikud (ca 60 000) ja metsa majandajad, samuti neile teenust pakkuvad ettevõtjad (metsakorraldajad, nõustajad, puidu varumise ja veoga tegelevad ettevõtted). Laiemalt mõjutab seadus ettevõtjaid, kes tegelevad turismi või puidutööstusega. “Seaduse efektiivne rakendamine tagab igale Eesti kodanikule, et metsa ei jää ka edaspidi vähemaks, seda majandatakse metsas elavaid liike ja nende elupaiku säästes, paraneb metsade tervislik seisund, igal metsaomanikul on võimalus oma metsa majandada ökonoomselt ja samas on kõigil võimalus igaüheõiguse alusel metsas puhkamas käia,” lisas keskkonnaminister Villu Reiljan. VOOREMAA
