Täna muudab valitsus puuetega inimestele hooldajatoetuste maksmise senist korda. Riik annab vastutuse üle kohalikule omavalitsusele. See on iseenesest tore ja õige. Kohaliku omavalitsuse volikogu määrab korra ja tingimused, kellele ja kui palju maksta ja keda määrata hooldajaks.
Omavalitsuse otsustada jääb, kas ta paneb inimese vanadekodusse, kasutab päevakeskuse teenust või palkab hooldaja koju.
Protseduur raskesti jälgitav
Näen siin aga võimalust, et hooldajatoetuse jagamise protseduur muutub raskesti jälgitavaks ja toob kaasa suuri erinevusi eri omavalitsustes. Hooldajatoetust rahastatakse edaspidi kohaliku omavalitsuse eelarvest. Võib aga juhtuda, et teenus ei jõua abivajajani, kuna kohalikku eelarvesse suunatud hooldajatoetus pole sihtotstarbeline. Kohalikule omavalitsusele võib see loomulikult meeldida, sest raha tuleb tasandusfondi kaudu juurde ja otsustamisvabadust on rohkem. Ent otseselt kaotavad puuetega inimesed.
Riik hoiab kokku abitute pealt
Negatiivse hinnangu kavandatavale seadusmuudatusele andis ka Riigikogu juriidiline osakond, kuna näeb eelnõus palju petmisvõimalusi.
Järgmise aasta eelarvest järeldame, et hooldajatoetust saavate inimeste arv väheneb 2258 võrra. Eriti ettevaatlikuks teeb, et seadusmuudatuse ühe põhjusena öeldakse otse välja: hooldajatoetuste rahaline koormus riigieelarvele on muutunud liiga suureks.
Seega hoiab riik kokku kõige abitumate arvelt.
MARIKA TUUS,
Keskerakond, Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige
