1. juulist jõustunud uus liiklusseadus muudab oluliselt Eestis kehtivaid liikluseeskirju. Suvel autoga välismaale reisides tasub aga tähele panna, et teistes riikides võib liikluses kehtida selliseid reegleid, mida pole ei uues ega vanas Eesti liikluseeskirjas.
Näiteks on Taanis, Iirimaal, Itaalias, Horvaatias, Hollandis, Ðveitsis ja Norras asulavälistel tavamaanteedel piirkiirus 80 km/h, Rootsis aga suisa 70 km/h. Keerulisem on olukord Poolas, kus asulates võib kella 5st kella 23ni sõita kuni 50 km/h, kella 23st kella 5ni 60 km/h. Kuna Suurbritannias meetermõõdustikku ei kasutata, on seal õige imelikud kiirusepiirangud: asulates 48 km/h (30 miili tunnis), väljaspool asulaid 97 km/h (60 miili tunnis) ning kiirteedel 113 km/h (70 miili tunnis).
Inglismaal tohivad alla 14-aastased lapsed sõita ainult sõiduauto tagaistmel, Iirimaal ja Saksamaal kehtib see nõue alla 12-aastastele ning Saksamaal on kohustuslik ka turvatool. Hispaanias tuleb turvavööga kinnitada ka autos sõitvad koerad.
Erinevad on märgid ka parkimise-peatumise keelamiseks. Inglismaal annavad täielikust ööpäevaringsest parkimis- ja peatumiskeelust märku kaks punast joont sõidutee servas. Kui seal on ainult üks punane joon, on peatumine keelatud kella 7st kella 19ni. Iirimaal keelab parkimist kahekordne kollane joon sõidutee servas, üks kollane joon märgib peatumiskeeldu. Kui Itaalias on äärekivid tähistatud kollase ja mustaga, tähendab see parkimiskeeldu. Seevastu Austrias, Tšehhis, Slovakkias ja Rootsis näitavad parkimiskeeldu kollased siksakilised jooned sõidutee servas, pidev kollane joon sõidutee servas tähendab aga peatumiskeeldu. Slovakkia pealinnas Bratislavas on parkimine lubatud ainult selleks ettenähtud kohtades. Parkimiskeeld kehtib prints Hamleti sünnimaal 10 meetrit enne ja pärast ristmikku, Poolas ei tohi aga 100 meetrit enne ja pärast raudteeülesõitu isegi peatuda. Kreekas on tänavatel või parklates autos ööbimine keelatud
Erisusi on ka eesõigustes ja möödasõidul. Näiteks Itaalias on liinibussidel mäekurudes ja mägiteedel alati eesõigus sõltumata liiklusmärkidest, Šveitsis kehtib see pasunaga tähistatud nn postiteedel ja laieneb ka postibussidele. Kui mägiteedel ei ole kahel autol võimalik teineteisest mööduda, peab üldjuhul teed andma mäest alla sõitev auto. Erandiks on juhtum, kui kohtuvad kaks erineva kaaluga autot, siis peab teed andma kergem sõiduk. Detailsemat infot liikluseeskirjade erinevuste kohta saab veebilehelt http://das.ee/liikluseeskirjade-moned-erisused-euroopa-riikides
Kuigi Euroopa Liit on otsustanud trahviotsuseid vastastikku tunnustada, nõutakse trahv välismaal viibides enamasti sisse kohapeal. Erandiks pole ka kautsjoni nõudmine. Näiteks kui Prantsusmaal toime pandud liiklusrikkumise eest võib karistuse määrata ainult kohus, tuleb lisaks maksta oletatavat trahvi ja protsessikulusid kattev tagatissumma. Kui politsei teid välismaal peatab ning milleski süüdistab, ei ole mõtet end süüdi tunnistada enne, kui oma süüs veendunud olete. Nii mõneski riigis võidakse ära kasutada välismaalase teadmatust ning ka kehva keeleoskust. Kui olete sõlminud õigusabikulude kindlustuse ja tunnete, et teile tehakse liiga, võtke abi saamiseks ühendust oma teenusepakkujaga. Abi tõlkimisel ja juriidilist nõu saab küsida ka Eesti konsulaaresindusest vastavas riigis. Samas tuleb arvestada sellega, et konsulaaresinduse poole pöördumisel võtab rikkumise menetlemine kauem aega ning suure tõenäosusega te kohe reisi jätkata ei saa.
i
MAIKO KALVET, D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse ASi juhatuse liige
