Eelmisel neljapäeval külastas Põltsamaa ühisgümnaasiumi rühm haridus- ja sotsiaalvaldkonnas tegutsejaid mitmest Ida-Euroopa riigist. Tutvuti Põltsamaa kooliga ning käidi vaatamas, kuidas elavad Põltsamaa SOS lasteküla pered.
SOS Lasteküla Eesti Ühingu juhi Margus Oro sõnul korraldatakse SOS rahvusvahelise organisatsiooni eestvõttel konverentse Ida-Euroopa riikide haridus- ja sotsiaalvaldkonna töötajatele, et nad saaksid ülevaate sellest, kuidas lahendatakse sotsiaalsesse riskirühma kuuluvate laste haridusprobleeme mujal. SOS rahvusvaheline organisatsioon otsustas korraldada seekordse haridusteemalise konverentsi Eestis. Konverentsil osalejate rühmad pandi kokku nii, et seal oleks nii nende riikide esindajaid, kus haridussüsteem on heal tasemel, nagu Soome või Eesti, kui ka neid, kelle kodumaal on teistelt selles osas mõndagi õppida.
Vastavalt osalejate huvile komplekteeriti viis rühma. Põltsamaale saabusid need väliskülalised, kes olid huvitatud SOS lasteküla ja kooli koostöööst. Puuetega noortele hariduse andmisest ja nende igapäevase toimetulekuga seotud probeemidest huvitujad sõitsid aga Haapsallu. Külalisi oli Bangladešist, Usbekistanist, Albaaniast, Makedooniast ja mujalt.
Eestist on palju õppida
Margus Oro sõnul erines seekordne Põltsamaad külastanud haridus- ja sotsiaalvaldkonnas tegutsejate rühm varasematest selle poolest, et kui varem said teemast ülevaate selle ala ametnikud, siis seekord seekord kuulusid delegatsiooni need, kes oma kodumaal riskirühma kuuluvate lastega otseselt tegelevad: õpetajad, koolijuhid, riskirühma lastele suunatud programmidega tegelevad inimesed, omavalitsustes töötavad sotsiaalvaldkonna tugiisikud jne.
Margus Oro rääkis, et on käinud nõustamas Armeenia ja Gruusia haridustöötajaid. Ta kinnitas, et Eesti koolide olukord pole olnud kunagi nii kehv, nagu see on nimetatud riikides praegu. Sealsete koolide materiaalne olukord on vilets, mõned koolimajad asuvad alles vanades talumajades, mõnedes pole küttekoldeidki. Sisulise poole pealt on Eesti koolid ja haridussüsteem endiste postsovetlike riikidega võrreldes samuti väga heal järjel.
Poliitilistel teemadel vaoshoitult
Margus Oro kinnitas, et koostöö selle konverentsiga ei lõpe, vaid rahvusvaheline SOS organisatsioon aitab seda edasi viia. Kui kusagil Ida-Euroopa riigis soovib mõni haridus- või sotsiaalvaldkonnas tegutseja Eesti kolleegidega kontakti võtta ja siinset oskusteavet kasutada, siis viiakse kokku näiteks õppekavadega tegelejad, koolide juhtkonnad, sotsiaaltöötajad jne.
Margus Oro sõnul külalistega Ukraina sündmustest ei räägitud. Küll aga nentis ta, et vähesed teavad seda, et Venemaa on Armeenia suures osas juba üle võtnud, alates telefonikeskjaamadest, televisioonist, omavalitsustest kuni suuremate taristuobjektideni välja. Põltsamaad külastanud armeenlased avaldasid arvamust, et kui nad tagasi koju lähevad, siis pole see ehk enam sama riik, kust nad loetud päevad tagasi lahkusid. Põltsamaa külalised olid intelligentsed inimesed ning püüdsid olla poliitikast rääkides võimalikult diplomaatilised. Loengute ja seminaride vaheaegadel käidi siiski agaralt internetis ja mingil määral nendel teemadel omavahel ka diskuteeriti.
Möödunud reedel toimus kõigi viie Eesti erinevaid paiku külastanud delegatsiooni ühine arupidamine, kus kõik andsid ülevaate, mida kasulikku nad siin nägid ja kuulsid. Samuti püütakse haridusvaldkonnas paremini edasi jõudnud riikide hulgast välja selgitada mentorid nendele riikidele, kus soovitakse olukorda hariduses parandada. Praktiliselt toimib selline koostöö nii, et näiteks Usbekistani teatud kooli ja Põltsamaa kooli juhid saavad kokku ja koostavad ühise õppekava.
Margus Oro tõdes, et umbes samalaadset abi pakkus meile aastate eest Soome, kui sealsed haridustöötajad koostasid programme Eestile. Oro ei välista võimalust, et nii mõnestki äsja meid külastanud riigist võidakse edaspidi huvi tunda tihedama koostöö vastu Põltsamaa kooli ja lastekülaga.
i
TOOMAS REINPÕLD
