Kõige kõrgem valimisaktiivsus oli pealinnas Tallinnas (66%) ja Harjumaal (65%), kõige madalam aga Ida-Virumaal (52%). 3% Eesti valijatest andis oma hääle seekord elektrooniliselt.
Jõgevamaa toetas kõige nõrgemat
Jõgeva maakonnas käis valimas 62% hääleõiguslikest kodanikest. Jõgeva maakond on aga eriline selle poolest, et ainsana toetati siin kõige enam Rahvaliitu (30,2%). Riigis tervikuna pälvis jõgevamaalaste lemmikerakond aga vaid 7,2% toetuse, st tema populaarsus on võrreldes 2003. aasta valimistega (13,0%) langenud. Inimeste usaldus on tublisti vähenenud ka Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikute vastu, sest eelmisel korral said nad kahepeale kokku 31,9%, nüüd aga vaid 17,9% valijate toetuse. Rahvaliidule kuulub Riigikogu uues koosseisus 7, IRL-ile aga 16 kohta vähem kui eelmises.
Ülejäänud parlamendierakonnad on oma valijatelt saanud eelmisest tugevama mandaadi. Keskerakond on oma fraktsiooni suurendanud 1, SDE 4 ja Reformierakond 12 liikmega. Uue erakonnana on parlamenti pääsenud Rohelised.
Nagu väidavad kõik vaatlejad, on igasugused arutlused teemal kes kellega esialgu pelgalt spekulatsioonid ja nagu ütles peaminister Andrus Ansip, hakkavad kõik kõigiga kindlasti läbi rääkima, sest iga erakond on huvitatud oma valimislubaduste eest seismisest ja oma valijaid parlamendis esindamisest.
Sõnade või tegude järgi?
IRL-i liige Marko Mihkelson on Postimehele arvamust avaldanud, et hääletajad andsid mõista, et soovivad samade jõudude võimuletulekut, kes seisid president Toomas Hendrik Ilvese selja taga sügisestel presidendivalimistel.
Politoloog Tõnis Saarts rääkis öösel raadios sama juttu. “Esialgu vähemalt proovitakse tõenäoliselt ikkagi teha maailmavaatelist koalitsiooni,? ütles Saarts Eesti Raadio uudistele.
Saartsi sõnul on seda ka parem valijatele põhjendada, sest kui praegu teataksid Reformierakond ja Keskerakond, et nad hakkavad koalitsiooni moodustama, tekib Reformierakonna valijatel hulk küsimusi, mis nüüd toimub.
See võimalus on praegu meil kõigil ? olukorda omatahtsi interpreteerida. Igatahes on ülimalt tõenäoline, et president teeb ettepaneku valitsuse moodustamiseks Andrus Ansipile ja enam-vähem välistatud on võimalus, et teised erakonnad omavahel kokku lepiksid ja valimiste võitjaerakonna Reformierakonna üksinda opositsiooni jätaksid. Kõik muu on aga tõesti päevade ja nädalate küsimus, sest tundes eesti poliitikuid, võib neilt veel igasuguseid uperpalle oodata.
Kuigi programmiliselt ja paberi peal on Reformierakonnal kõige enam sarnasust Isamaa ja Res Publica Liiduga, on iseasi, kuipalju kumbki neist oma programmi järgib. Kunagi ütles üks poliitik, kes nende sõnadega küll hoopis vaimulikuna ajalukku läks: “Käige minu sõnade ja mitte tegude järgi?. Igal juhul on Reformierakonnal varasemast olemas mõlemad kogemused ? nii kolmikliit laarlaste ja sotsidega kui ka kesikute ja rahvaliiduga.
Ühtemoodi 60-kohalise koalitsiooni saab Ansip moodustada kas koos IRL-i ja SDE-ga või Keskerakonnaga. Palju jama tuleb kindlasti alla neelata mõlema variandi puhul, sest partnerite näol on ju tegemist “gigantidega?, kelle eneseimetlus varjutab reaalsusetaju.
Poliitiline puntratants eesti moodi
Mis puutub maailmavaatesse, siis harrastavad eesti erakonnad siiamaani puntratantsu. Euroopa Parlamendis konservatiivide fraktsiooni kuuluvast IRL-ist tundub Reformierakond mõnikord hoopis küll tüki maad paremal asuvat. IRL-i ja SDE-d aga ei ühenda ometi absoluutselt mitte mingisugunegi maailmavaade, ometi on nad meil olnud lausa lahutamatud kaksikud ning näib, et nende korporatiivsed sidemed ja liivakastitutvused ongi seesama semukapitalism ja klikihuvid, mille eest nende eestkõneleja ise rahvast hoiatanud on. Selle seltskonnaga koalitsioonis olles oleks Reformierakond kogu aeg olukorras, kus ta vähemad partnerid omavahel midagi kokku lepivad ja koalitsiooni seestpoolt õõnestavad.
Keskerakonnaga valitsust moodustades aga saab Ansipil olema raske pronksmeest ära koristada, mis omakorda oli just see lubadus, mis tõi talle paljude valijate hääled ja rahva usalduse ning millest enam taganeda ei saa.
Meil ennast vasakpoolseks pidav Keskerakond püsib aga Euroopa parlamendis millegipärast endiselt liberaalide fraktsioonis ja Brüsseli poolt vaadates võiks väita, et Eestis võitsid valimised liberaalid, mitte paremad ja pahemad, nagu meie siin aru saame.
Ükskõik, mida Ansip nüüd teeb, tunneb ta ennast lähipäevadel ja ilmselt kogu järgneval neljal aastal nagu see mees, kes pisikese paadiga peab ükshaaval üle vee viima hundi, kitse ja kapsad. Kuidas ta sellega toime tuleb, sõltub tema poliitikuvõimetest. Rahva usaldus on tal igatahes olemas ja krediit üsna kõrge.
JAANIKA KRESSA
