Tegelikult ei tohiks ükski Riigikogu liige oma arvamusavaldustega levitada rahva hulgas konstrueeritud pooltõdesid, mis toetuvad lugeja emotsioonidele ja külvavad põhjendamatut ebakindlust. Lisaks isiklikule ja erakondlikule ambitsioonile peaks iga saadik olema eelkõige inimene, kes ei alanda rahvast manipuleeritavaks massiks ning tunnetab teravalt vastutust Eesti riigi ja rahva jätkusuutliku käekäigu eest.
Ebatõesest tõlgendusest vormitakse teema
Keskerakonna saadikud Aab ja Tuus jätkavad kampaanialainel ning otsivad võimalust iga hinna eest pildile saada. Reformierakond esitas koalitsioonis pensioniteemat käsitledes tulevikuteema ? pensioniea tõus. Opositsioon haaras õlekõrrest ning kirjutas sellest sündmusest oma teema: Reformierakond tegi ettepaneku tõsta pensioniiga. Teema esitamine aruteluks ja ettepanek rakendamiseks on täiesti erinevad asjad.
Saadik Aab sai oma tõlgendusele toetudes terve loo. Kui aga lugeda tema kirjutist, siis juba kolmandas lõigus ütleb ta välja tõe: arvestades Eesti inimeste keskmist ja tervena elatud eluiga, ei ole pensioniea tõstmine täitmisele rakendatav varem kui alles 15-20 aasta pärast. See, et ta sellesse lausesse on põiminud mina-vormi ja seeläbi rahva kaitsjana esineb, on kena reklaamivõte. Paraku liiga lihtlabane.
Hetkel on pensioniea muudatus toimumas nii, et ühtlustub pensioniiga meestel ja naistel, vanusepiiriks 63. See üleminek kestab veel hea mitu aastat ja keegi ei kavanda selle aja jooksul uue vanusepiiri seadmist. Mitte ainult keskerakondlased, vaid ka kõik teised, sh tänane sotsiaalminister, teavad väga hästi seda, et Eestis on keskmine eluiga madal, aga eelkõige on suuri puudujääke elukvaliteedis. Tänane koalitsioon tegeleb just peamiselt nende teemadega ja keskendub nende probleemide lahendamisele.
Opositsiooni ülesanne ongi koalitsiooni tegevuse kritiseerimine. Kriitika olgu aga tõene ja konstruktiivne ning muidugi olgu iga alternatiivne ettepanek jätkusuutlik. Paraku kipub Keskerakond oma eelnõude esitamisel keskenduma kvaliteedi asemel kvantiteedile. Soov olla kuuldud-nähtud tingib selle, et igal teemal esitatakse omapoolne eelnõu, mis tihtipeale aga ei olegi muud kui eelnõu esitamise protseduur. Sisu on tihti teiste ettepanekuid kordav või hoopistükkis mitte tõsiselt võetav. Ehk teisisõnu: kui Keskerakond oleks ise koalitsioonis, siis nad selliseid ettepanekuid ei teeks, sest need ei ole riigi jätkusuutliku arengu konseptsioonist lähtudes täidetavad. Või kui teeks, siis ei seisaks nad iseseisva Eesti huvide eest.
On aeg leppida 4. märtsi valimistulemustega
Keskerakond ei ole poole aasta jooksul valimistulemustega leppinud ja jätkab kampaaniat. Soovitan soojalt enne järgmise artikli kirjutamist peeglisse vaadata ja hetkeks aeg maha võtta. Proua Tuus imestab Reformierakonna enesekindluse üle, märkamata, et Keskerakonna nartsissism on jõudnud kliinilise diagnoosi staadiumi. Enamus “süüdistusi” Reformierakonna aadressil on tegelikult oma tegevuse vastandus. Märtsis ütles rahvas oma arvamuse valimiskastide juures. Reformierakonna valimisprogramm on tänaseks kirjutatud koalitsioonileppesse ja seega on süüdistus valimispettuses lihtlabane propagandavõte, suhtudes rahvasse võsareporterlikult kui lambakarja (just nii nimetas telestaar ja Keskerakonna juhatuse liige oma 17. septembri saates ühe koguduse liikmeid). Mina jahmatasin sellist väljendit kuuldes ja ei suuda siiani mõista, kust võtab üks endine kandidaat, tänane erakonna juhatuse liige sellise julguse üleolevalt suhtuda. Oma projekti kõrvaliste inimeste solvamisega vürtsitada on ülbuse tipp ja ei ole kohane inimesele, kes veel pool aastat tagasi soovis saada Riigikogusse ja tõenäoliselt on see soov jätkuvalt jõus. Kas ta oma valijatesse samamoodi suhtub, on meile teadmata, aga arvestades eelpool toodut, ei peaks selle üle enam imestama.
Rahvas tegi valiku
Reformierakond jätkab oma lubaduste täitmist ja tõestab ka edaspidi, et valimislubadused ei olnud suusoojaks välja pakutud. Paraku ei tea me täna, kas Keskerakonna lubadused olid tõsised või hoopiski rahva hullutamiseks välja mõeldud. Kuna tänased avaldused on lihtne võte ? ühe lause väänamise tulemusena saadakse “kuum” teema ja kogu enesenäitamise sisu keskendub Reformierakonnale vastandumises, siis on põhjust karta, et ka valimiskampaania oli osaliselt õhule toetuv, sest tegelikult oli kogu valimiskampaania sisu ju ka vastandumine.
Tõenäoliselt tegi rahvas valiku, süüvides sisusse ja mõeldes Eesti tulevikule. Kindlasti ei tehtud valikut unistades, nagu väljendub Jõgeva- ja Tartumaa Keskerakonna saadik. Unistused on vajalikud ja ehk mahuvad needki otsustusprotsessi, aga ainult unistustest ja populistlikest lubadustest toitudes jääb rahvas nälga. Ning kui valija oleks pool aastat tagasi uneuimas toimetanud, siis poleks ka ehk kaugel aeg, kui üks mees oleks taas võiladude uksi lahti murdmas…
Terje Trei,
Reformierakonna Jõgeva- ja Tartumaa arendusjuht
