Valimised Narva moodi – kellele poks, kellele iludusvõistlus

Esimene, mis tänavustel kohaliku omavalitsuse valimistel Narvas silma torkab on see, et linnavolikogusse pürib harjumatult vähe kandidaate.

Mullustel valimistel ehk 2009. aasta sügisel kandideeris 31 volikogu liikme kohale 281 soovijat. Seega oli konkurss üheksa inimest ühele kohale. 2005. aastal kandideeris volikokku 290 inimest ja 2002. aastal 287. Tänavu aga saja võrra vähem ehk ainult 185.

Narvas ihkavad võimu juurde pääseda kolme partei esindajad ja kaks sõltumatut kandidaati. Juba ammu enne valimisi oli selge, et peamised konkurendid on Narvas juba 2000. aastate algusest linnas võimul olnud keskerakondlased ja sotsiaaldemokraadid. 

Sotside esinumbriks Jevgeni Ossinovski

Sotsiaaldemokraatlik erakond ei ületanud eelmistel valimistel muide viieprotsendilist valimiskünnist ning nende esindajad ei pääsenud tookord ka Narva volikokku.

Tänavune sotside nimekiri erineb mulluste valimiste omast kardinaalselt. Nimelt on 60 kandidaadist koosneva nimekirja esinumbriks ambitsioonikas riigikogu liige Jevgeni Ossinovski, kes juba veebruaris andis teada oma soovist saada Narva linnapeaks. Esikolmikus on veel tuntud kodanikuliikumise aktivist, Gagarini keskuse juht Jüri Raud. Tema nimi on viimasel ajal tuntuks saanud eelkõige kirjutistega Narva liikluskorralduse vigadest. Sotside nimekirjas kandideerib ka Tartu Ülikooli Narva Kolledži direktor Katri Raik. Tema on Isamaa ja Res Publica Liidu liige ning pälvinud mullu isegi erakonna aasta tegija tiitli.

Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) on välja pakkunud oma 22 kandidaadiga nimekirja eesotsas Ants Paulsiga.

Muudatustest sotside nimekirjas teadsime juba varem, sest opositsiooniline rühmitus “Kindlus” läks pea täies koosseisus sinna üle. Tõsi, kõiki selle rühmituse liikmeid sotside nimekirjas pole, aga seegi oli juba varem ette teada. 

Keskerakond jätab teistele vähe šansse

Veel vähem on üllatanud Keskerakond. Ka nende nimekirjast leiab parteituid kandidaate. 2009. aasta valimistega võrreldes pole neil suuri kaotusi. Kuid ka mingeid ootamatuid saavutusi ei oota neilt ammu enam keegi.

Tuleb märkida sedagi, et Keskerakonna nimekiri jätab teistele kandideerijatele küllalt vähe šansse. Kas teised kandidaadid suudavad neid väheseid šansse ka edukalt ära kasutada? Selge on, et kui teised valijatele midagi enneolematut ei luba, väga jõulist kampaaniat põhimõttel – “meie” või “nemad” – ei tee, ei saavuta nad ka suurt midagi.

Seni on Narva sotside kampaania olnud rahulik. Võimul olevat Keskerakonda kritiseerivad nad küll armutult, kuid teevad seda rahulikult. Valijatele pakutakse end peamiselt alternatiivina ja ainsa võimalusena pikka aega Keskerakonna ainuvalitsemise all olnud Narvas.

Kui piltlikult väljendada, siis tundub, et sotsid peavad kohalike omavalitsuste volikogude valimisi iludusvõistluseks, samal ajal kui nende konkurendid lähevad järjekordsetele valimistele nagu poksiringi.

Keskerakondlane Mihhail Stalnuhhin käib oma blogis avaldatud kirjutises “Kes toetab sotse Kirde-Eestis” välja kaks kõva argumenti – esiteks olid sotsid siis valitsuskoalitsioonis, kui 2007. aasta kevadel toimus nn pronksiöö ja pronkssõdur Tõnismäelt ära viidi, ning teiseks oli Katri Raik siis haridusministeeriumi asekantsler, kui otsustati, et venekeelsetes gümnaasiumides tuleb üle minna eestikeelsele õppele.

Samuti peab Stalnuhhin sotse põlevkivist elektri tootmise vastasteks ning tuletab meelde, et sots oli ka siis majandusminister, kui Narva elektrijaamad peaaegu  ameeriklastele maha oleks müüdud.

Stalnuhhin süüdistab Ossinovskit selleski, et viimane pole samasooliste abielude registreerimise vastu. 

Valimisliidud jäid ära

Narva opositsiooniliste erakondade kandidaatidel on praegu ainus võimalus haarata valimistel endale volikogu liikme tool, visates sealt välja Keskerakonna kandidaadid.

Et kandidaate on nendel valimistel pea saja jagu vähem kui eelmistel, siis võib-olla usubki osa kandidaate sinisilmselt, et see on võimalik. Tasub märkida, et kandidaate pole vähem ainult opositsioonil, ka Keskerakonna nimekiri on tänavu lühem – 101 kandidaati 2009. aasta 140 kandidaadi asemel. 2005. aastal aga oli Keskerakonna nimekirjas vaid 70 inimest.

Võimalik, et soovist lüüa massiga ning avaldada niiviisi inimestele muljet koostati suvel keskerakondlastest veel neli valimisliitu: “Noor Narva”, “Aednike liit”, “Narva – meie kodu” ja “Rahva initsiatiiv”. Mingil ajal tundus, et Keskerakond kasutab väga keerulist valimiseelset taktikat, et nad lähevad oma valimisliitudega isegi oma nimekirja vastu. Et saada nende inimeste hääled, kes leiavad, et Keskerakond on juba liiga pikka aega võimul olnud, ning otsustavad opositsiooni kasuks. Hiljem moodustaksid need valimisliidud koos erakonna nimekirjaga ikkagi koalitsiooni.

Nüüd aga on erakond valinud lihtsama ja võib olla isegi naiivsema tee, lootes, et valijad nagunii hääletavad nende poolt ning nad on Narvas veel järgmised neli aastat võimul.

i

ROMAN VIKULOV

blog comments powered by Disqus