Teisipäeval toimus Jõgeva vallavolikogu istungite saalis Vooremaa toimetuse korraldatud debatt Jõgevamaalt riigikokku kandideerivate saadikutega, kes vastasid enamasti Jõgevamaad puudutavatele küsimustele.
Seitset erakonda esindanud meessaadikute debatti juhtis ja hoidis moderaatorina väga hästi ohjes Raul Soodla.
Esiteks tõdeti, et Jõgevamaa põletavaimaks probleemiks, nagu mitmel pool mujalgi, on noorte ja tööealiste inimeste maakonnast lahkumine. Debateerijate sõnul peavadki noored maailma avastama. Raivo Põldaru siiski arvas, et kui Eesti maksumaksja on panustanud noorte koolitamisse, siis tuleks kõigepealt kooliraha tagasi teenida.
Olulised põllumajandus ja sündmused
Jõgevamaal on teatavasti väga oluline osa põllumajandusel ja seetõttu oli juttu sellest kas Eesti põllumehed peaksid saama võrdväärseid toetusi teiste EL-i riikidega. Kõik debateerijad olid seda meelt, et toetused põllumeestele peaksid üle EL-i olema võrdväärsed.
Küsimusele, kas Jõgevamaa vajab maakonnahaiglat, vastasid saadikud, et maakonnahaigla peaks kindlasti olemas olema. Esitati ka küsimus, kui tihedalt peaks olema seotud riik ja kirik.
Siinkohal peeti eelkõige silmas Jõgevale kavandatava kiriku rajamiseks eraldatud rahasummat. Peep Põdder arvas, et kirikut peaks kindlasti toetama. Tiit Lääne ütles, et tegusa koguduse toimimiseks ei ole tingimata uut kirikut tarvis, vaid koguduse käekäik oleneb kohalikust õpetajast. Ajal, mil EELK Jõgeva koguduse tööd juhtis Rene Alberi oli see heal järjel. Jüri Morozov pakkus, et kirikuid tuleks senisest enam kultuuriürituste korraldamise paigana kasutada.
Küsimusele, kas ettevõtlusele võiksid kehtida piirkondlikud maksusoodustused, vastati peaaegu üksmeelselt, et nii peaks see tõepoolest olema. Ainult Raivo Meituselt tuli jah-ei vastus.
Elamud ja kergliiklusteed
Arutleti ka elamuehituse teemadel. Jüri Morozov arvas, et kindlasti peaks jätkama üürikorterite programmiga. Samas ei osanud keegi kandidaatidest välja pakkuda, millal võiks kerkida Jõgevale esimene tänapäevane korterelamu.
Küsimused esitati ka spordiväljakute ja kergliiklusteede kohta. Osalejad tõdesid, et kergliiklusteed viivad kõik kuhugi, aga ei saa omavahel kokku, et nendel n-ö ringkäigu või –sõidu ette saaks võtta.
Teemasid ja küsimusi oli veel teisigi. Kandidaadid olid seisukohal, et maakonna valijad võiks eelistada valimistel kohapeal elavaid ja tegutsevaid inimesi.
TOOMAS REINPÕLD
