Keskerakonna valimisplatvormis ja meie jagatud valimiseelsetes materjalides seisis otse kirjas: ?Tagame pensionide ennakkasvu palgaga võrreldes?.
Rahvaliidu esimees ja mitmed juhtfiguurid väitsid hiljaaegu, et nad olevat lubanud keskmiseks vanaduspensioniks 3000 krooni. See ei vasta kahjuks tõele. Minu käes on Rahvaliidu valimisbuklett, mille ühel poolel on kandidaatide pildid, teisel pool lubadused: ?Rahvaliit lubab Teile: kogu riigis luuakse 15 000 uut töökohta; perele lisaraha 520 krooni; keskmine vanaduspension 2500 krooni kuus (minu rõhutus ? M.T.), põllumajandustootjatel on Euroopa Liidu konkurentidega võrdsed tingimused.
Miks Rahvaliit kaks aastat koalitsioonis olles pensione siis oluliselt ei tõstnud?
2003. ? 2005. aasta pensionitõusudest pole eriti mõtet rääkida. Mäletame ju 2003. aasta suve 100-kroonist lepitusraha, vaatamata sellele, et pensionifondis oli 1,7 miljardiline jääk. 300 000 enamkrooni lisaeelarvega aastal oli ikka piinlik lahendus küll. Keskerakond plaanis 100-kroonist lisaraha juba veebruaris ? veel siis, kui Siiri Oviir oli minister.
Aga tol korral oli Rahvaliidu esindaja sotsiaalkomisjonis selle vastu, mistõttu pensionitõus jäigi ära. Eakad oleksid sellega võitnud mitme kuu raha.
2004. aastal kaotas vanem põlvkond taas mitme kuu raha, sest 1. aprillil toimus ainult indekseerimine. Baasosa tõstmine ja tööaastatest lähtuv ümberarvestus sai teoks alles juulis.
2005. aasta pensionitõus oli aga riigieelarvega paika pandud ja see oli kordades väiksem, kui Keskerakonna koalitsiooni tuleku järel ümber tehti.
Ma saan aru, et kahe parempoolse parteiga koalitsioonis olles, mille Rahvaliit küll ise valis, ei saanudki eriti pensionide tõstmisele mõelda, ent võimalusi siiski ka oli. Kui 2003. aasta lõpus tekkis valitsuskriis, esitas Rahvaliit oma eelistused, mis koalitsioonipartneritele ultimaatumi vormis lauale käidi ja millest mõni ka lahenduse leidis. Lootsin nende tingimuste hulgast leida ka pensionitõusu, ent seda polnud. Tähendab, pensionide tõstmine ei olnud Rahvaliidu prioriteet.
Kui eelmisel aastal nn 3R valitsusliit lagunes ja Keskerakond koalitsiooniga ühines, olime meiegi valiku ees. Kas pensionitõus või astmeline tulumaks? Mõlemat poleks saanud. Meie valisime eakate inimeste mured, sest pensionäre on aastaid alahinnatud ja kõrvale tõrjutud.
Otse loomulikult tegid pensionitõusu kolm valitsusparteid koos. Ent nagu ka peaminister Andrus Ansip TV 3 uudistesaates ütles, oli pensionitõusu initsiaatoriks Keskerakond. Pärast seda lõppes ka õelutsevate kommentaaride ilmumine meedias ja Keskerakonna pensioniteemalise reklaamiklipi siunamine.
Niisiis pole päris täpne, nagu head kolleegid-rahvaliitlased ajakirjanduses väidavad, et Keskerakond tuli Rahvaliidule appi või et Keskerakond olevat samuti pensionitõstmisest juttu teinud.
Muidugi võidakse mõnel pool sellist ühele poole kaldu juttu uskudagi. Näiteks Tartu Valla Kuukirja toimetaja Heino Sepp paneb lehte ainult Rahvaliidu artikleid ja keeldub kategooriliselt avaldamast keskerakondlaste omi. Tegemist on vallavalitsuse ja vallavolikogu (mitte erakapitali eest üllitatava!) väljaandega.
Siiski on selge, et mõtleme Rahvaliiduga eakate inimeste suhtes ühes suunas. Olime ju Laari valitsuse ajal opositsioonis ja võitlesime juba siis koos, kui riikliku pensionisamba rahad Nestori ? Kallase eestvõtmisel II sambasse ümber kanditi.
Mõistan, et Rahvaliit ei saanud Partsi valitsuses toetada Keskerakonna pensionitõstmise eelnõu. Aga Rahvaliit oleks võinud võtta meie kutse vastu enne kaksikliidu moodustamist 2002. aasta alguses või moodustada meiega valitsusliidu 2003. aastal, sest president Rüütel valiti ju ka Keskerakonna häälte toel. Siis oleksid pensionid juba praegu võinud läheneda 50 protsendile keskmisest brutopalgast.
MARIKA TUUS
Riigikogu liige, Keskerakond
