|
|
Juba üle kümne aasta tagasi otsustas seltskond jooksulembeseid inimesi Põltsamaa tuntud spordimehe Kuno Ämariku eestvedamisel hakata Kuningamäe jalamile terviserada tegema. Just sinna, kus lähedal kõrgumas tulevane suusa- ja kelgumägi. |
Algsest plaanist ehitada välja suvine terviserada on tänaseks välja kasvanud aastaringne sportimispaik, kus jooksmise, jalutamise ja kepikõnni kõrval saab talvel ka suusatada. Nüüd on 1,2 kilomeetri pikkune suusarada pimedal ajal ka valgustatud.
Möödunud reede õhtul kogunes Kuningamäe terviseraja juurde suur hulk kohalikku rahvast ja külalisi, kes valgustuse saanud rajaosa üheskoos pidulikult avasid. Kohal olid nii ettevõtmise idee autor Kuno Ämarik, Eesti Olümpiakomitee president Mart Siiman, Sihtasutuse Eesti Terviserajad juhatuse esimees Jaanus Pulles kui ka piirkonna omavalitsusjuhid, ettevõtmise toetajad ja paljud huvilised. Valgustatud terviseraja avamisega on valminud alles üks etapp Kuningamäele kavandatavast rahvaspordikeskusest. Jätkuvalt täidetakse sealsamas kõrval paiknevat suusa- ja kelgumäge. Seda kõike tehakse ikka kohaliku rahva ja kõigi spordilembeste inimeste jaoks.
Koormust kehale ja kosutust hingele
Kuno Ämariku sõnul tekkis terviseraja idee 1995. Aastal, mil Põltsamaal tegutses arvestatav jooksuklubi. Klubi liikmed mõistsid, et asfaldil jooksmine pole just kõige meeldivam ning ei mõju hästi jalgadele. Pealegi ei paku maanteedel jooksine ka emotsionaalset naudingut. Nii otsustasid spordiinimesed teha Kuningamäe lähistele võsastuvale ja üha enam prügimäestuvale alale terviseraja. Järgmisel aastal hakatigi sealt prügi ja vanarauda kokku koguma. “Muu prügi hulgas vedeles siin isegi ühe auto vrakk,” meenutas Kuno Ämarik. 1998. aasta lõpuks oli terviseraja trass ette valmistatud. Tööde jätkamiseks koostati projekt Hasartmängumaksu nõukogule ning sealt saadi positiivne vastus. Juba aasta hiljem alustati mullatööde ning rajaosa pinnasmaterjaliga katmisega. Plaanis oli rajada valgustatud terviserada, suusa- ja kelgumägi. Kuno Ämariku sõnul on ta tänulik Põltsamaa kandi omavalitsustele, spordisõpradele ning kohalikele firmadele, kes nende tegevust on toetanud. Entusiastlike inimeste tegevuse ja toetajate ühistöö tulemusena valmis terviserada selle praegusel kujul 2003. aastal. Hiljem rajati ka korralik juurdepääsutee.
“Kuigi alguses tundus meie plaan üsna utoopiline, on see tänaseks ometi teostunud,” tõdes ettevõtmise algataja ja eestvedaja Kuno Ämarik, avaldades lootust, et valgustuse saanud terviserada meelitab siia järjest rohkem spordisõpru. Kuno Ämarik, kes enda sõnul viimasel ajal selles ettevõtmise suhtes rohkem kõrvaltvaataja rollis, loodab, et raja põhi saaks paremini täidetud. Muidugi võiks valgustatud rajaosa pikemgi olla, sest 1,2 kilomeetrit pole suusatamiseks kuigi pikk maa, ent praegust olukorda arvestades võib sellise saavutusegi üle täit rõõmu tunda. Terviseradade kogupikkuseks on Kuningamäel 5,8 kilomeetrit. Kuno Ämarik on ise õhtuti terviseraja sage kasutaja ning tunneb heameelt sellest, et rajal palju rahvast sportimas käib. Eriti soovitab ta liikumist tubase töö tegijaile.
Suusa- ja kelgumägi kasvab veelgi
Sihtasutuse Põltsamaa Sport juhataja Margus Metsma meenutas, et projekt terviseraja valgustamiseks telliti aasta tagasi. Kõik senised tööd koos raja valgustamisega on maksma läinud ligikaudu 700 tuhat krooni. Seda ettevõtmist on rahastanud Põltsamaa linn, Põltsamaa vald, Eesti Olümpiakomitee ja sihtasutus Eesti Terviserajad. Margus Metsma sõnul pole Kuningamäe terviserada mõeldud mitte spordivõistluste korraldamiseks, vaid eelkõige ikka kohalikule rahvale tervisespordi harrastamiseks. Rada on valgustatud kella üheksani õhtul. Suusamägi on Metsma sõnul praegu pooleli ning selle täitmist plaanitakse jätkata veel paari aasta jooksul — niikaua, kuni Põltsamaa linnas ja selle lähialadel ehitatakse vee- ja kanalisatsioonitrasse, kust mäele täitematerjali saab.
Innustav eeskuju paneb rahva liikuma
Eesti Olümpiakomitee president Mart Siiman lausus, et Kuningamäe terviserada on üks väheseid spordiobjekte, mida Rahvusvaheline Olümpiakomitee on pidanud vääriliseks omalt poolt toetada. Siimani sõnul on tal hea meel sellest, et kui veel aastaid tagasi jagus nii meedia tähelepanu kui raha vaid tippspordi propageerimisele ja toetamisele, siis nüüd on järjest enam tekkimas sportimisvõimalusi nn rahvasportlastele. Laiade rahvahulkade kaasamiseks sportlikku tegevusse on tarvis just looduses asuvaid terviseradasid, suur huvi selliste radade vastu paistab Siimani sõnul silma nii Tallinnas kui ka mitmel pool mujal üle Eesti. Lisaks sportimisvõimaluse loomisele on Eesti spordijuhi hinnangul oluline ka innustav eeskuju. Mõned aastad tagasi, kui Mart Siiman koos tollase Eesti presidendi Arnold Rüütliga Põlva kandis terviserajal kepikõndi harrastas, “nakatus“ tervisespordist suur hulk kohalikku rahvast. Sellest informeeris Mart Siimani tookord Põlva maavanem. Sihtasutuse Eesti Terviserajad juhatuse esimees Jaanus Pulles rääkis, et just neil päevil viiakse Eestimaa terviseradadel läbi katse saada tervisesportlaste poolt kokku nii palju läbitud kilomeetreid, et neid kokku liites saaks kilometraažilt tiiru ümber maakera. Nii Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson kui ka Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots tõdesid, et koostöös ja toetajate abil võib tõeliselt julgeid ja esialgu ehk natuke liigagi suurejoonelistena tunduvaid plaane ellu viia. Tõnsoni sõnul plaaniti alguses mäenõlvale 260 meetri pikkust tõstukit, ent mäe kõrguse kasvades tuleb hakata mõtlema suurema ulatusega tõstuki soetamisele.
Kaugema eesmärgina peaks Kuningamäel valmima tervisespordikeskus, kus lisaks valgustatud terviserajale on olemas tõstukiga varustatud suusa- ja kelgumäe laskumisnõlv. Samuti on mõeldud tervisekeskusele tarviliku hoone ehitamisele, kus oleks võimalik riietuda ja pesta.
iii
TOOMAS REINPÕLD
