Alates 17. oktoobrist kuni 5. detsembrini toimub igal laupäeval Peipsimaa erinevatel matkaradadel kokku mitmeid retki pealkirjaga „Peipsimaa valgusretked”. Osalejatele tahetakse pakkuda mõnusat looduses olemist ja paikade avastamist ning seda koos imelise valguse vaatemänguga pimedatel sügisõhtutel.
„Sügisel hakkab turisminduses madalhooaeg. Selle pikendamiseks ja külastatavuse tõstmiseks oli vaja leida mingi võimalus,“ selgitab MTÜ Peipsimaa Turism juhataja ja nende matkade idee algataja ja elluviija Kadi Ploom.
Kohalik lugu ja kohalik toit
„Meie eesmärgiks on reklaamida kohalikke ettevõtteid ja väärindada kohalikku toitu. Oleme tegemas selliseid üritusi esmakordselt ja osalejatelt kogunud kokku üsna põhjaliku tagasiside, et tulevikus matku korrates kasutada sellest parimat ja tegeleda nõrkade kohtadega. Me pole osalejate hulka suureks ajanud just selle tõttu, et siis saab giid kõigiga piisavalt kontakti ja et kõik küsimused saaksid vastused. Eks tulevik näitab, kas suure huvi korral ka osavõtjate hulka suurendame.“
Matka juhendavad kohaliku dgiidid, kes pajatavad lugusid nende paikade ajaloost, traditsioonidest ja piirkondade põnevatest faktidest. Meenikunno rabas esimese matka eestvedajaks olid Räpina Loomemajas toimetajad koos Põlvamaa turismiinfokeskusega, giidiks Külliki Kajasalu. „Olin ise lõkkekohas tegev ja matka kaasa ei teinud, aga see oli ikka ilus, kui nad sealt pimedas koos laternatega tulid,“ tõdeb Räpina Loomemaja juhataja Leo Kütt.
Temalt on juba mitmed küsinud, et kas midagi sellist veel tulemas on. „Pimedal ajal matkade korraldamist peaks kindlasti jätkama, sest huvi on inimestel olemas. See asi on nii teistmoodi,“ on Leo kindel.
Luite matkarajal Kauksis matka toitlustaja, Kauksi puhkemaja perenaine Piret Talistu oli kindel, et kuna see kõik tundus nii tavatu ja müstiline, siis tekkis endalgi soov retk kaasa teha.
„Kohaliku omavalitsuse projektide rahastustest oleme saanud osta matkamiseks laternaid ja toitlustamiseks korduvkasutatavaid nõusid. Soovime, et matkad oleks kõikjal ühtlase kvaliteediga,“ lisab Kadi Ploom ja lisab, et veel on retki tehtud Emajõe Suursoos ja Järvseljal.
Iga matk nagu muinasjutt
Olenevalt asukohast kestab retk kolm kuni viis tundi. Seda alustatakse enne valguse kadumist, et oleks ka näha, milline ilus loodus kohapeal on ja lõpetatakse juba pilkases pimeduses.
“Kui nad sealt riburada pidi tulid, kõigil laternad käes, siis kangastus mulle rida päkapikke, kes laulavad hei-hoo, hei-hoo …” tunnistab Piret Talistu. Ja see ongi kõigi osalejate jaoks see eriline, mida otsima tullakse.
Üle poolte retkedest on toimunud ja mõned on veel ees. Tulemas on sel laupäeval Raja-Kasepää tänavküla vanausuliste-teemaline matk. Edasi matk Kotka matkarajal Iisakus ja viimane matk toimub Alatskivil.
„Kui osalejatest keegi otsustab Peipsimaale kauemaks jääda, siis majutuse, toitlustuse ja vaatamisväärsuste kohta saab meie käest uurida,“ kinnitab Kadi Ploom.
Peipsimaa valgusretked on osa Euroopa matkaradade võrgustiku kuuluvast Forest hiking marsruudist, mis tutvustab matkaradasid Riiast Tallinnasse.
Projekti on rahastatud Long distance cross-border hiking trail “The Forest Trail” vahenditest.
Loodusel on hääl ja pimedusel on võlu
Valgusretk Kotka matkarajal
„Karges jaheduses, mööda haruldasi sisemaised luiteid, mida Alutaguse kandis kriivadeks kutsutakse, läheme avastama Rüütli raba ühte väikest osa,“ kirjeldab tulevast matka Iisaku kihelkonna muuseumi direktor Mari Oolberg ja lisab, et muuseumis on olemas põnevat materjali selle kandi kunagistest elanikest vadjalastest (poluvernikutest). „Peipsi äärsest kirevast ja põnevast eluolust räägimegi, pikime juurde lõbusaid rahvanalju ja tõsisemaid lugusid. Proovime kulgeda mööda radu nii, et metsal oleks aega rääkida oma lugu ja libe laudtee oleks ohutu ning samas me saaks tunda end kui osa sellest ürgselt, juba jääajal kujunenud, loodusloost,“ selgitab Mari „Pärast retke istume varjus lõkke ääres ning teed juues saame soojendada oma hinge, olla päris tasa või vaikselt lugu vestes. Iga kaasavõetud säde soojendab, liidab ja lähendab. Kõik retkest osavõtjad saavad pärast retke tasuta külastada Iisaku kihelkonna muuseumit ja näha, millist ainelist ajaloolist osa on siin elanud inimesed meile tutvumiseks jätnud. Tükike Euroopa vanimat kindaleidu, vadja naise luustik, ehted, nooleotsad ja linnulaul.“
ULVI TAMM
