2005. aasta jooksul peaks loodav tehas suutma päevas töödelda juba 50 tonni ning 2007. aastal rajatakse senise tootmise kõrvale uus liin, mis suudab päevas töödelda 100 tonni ?rotti. 50 tonnile päevas kohe tootmismahtu plaanida ei riskita, kõigepealt pannakse tehnoloogia ja ettevõtte suutlikkus 20 tonniga proovile.
Katsetehase rajamine läheb maksma 80 miljonit krooni, tootmise laiendamine vajab järgmises etapis veel 10 miljonit ning teine etapp lisaks 100 miljonit. Katsetehases saaks esialgu tööd 40 inimest, teises etapis tuleks juurde 30 töökohta.
Tehase rajamiseks kavatsevad omanikud kaasata turustuspartnerid ja võtta ka pangalaenu.
Valguisolaatide tehas väärtustaks maksimaalselt rapsi ning ekspordiks kallid inimtoidulisandid sajaprotsendiliselt välismaale. Kui tehas saavutab 2007. aastal täisvõimsuse ehk suudab päevas töödelda 150 tonni ?rotti, kasvab aastane ekspordimaht umbes 350 miljoni kroonini. Weroli poolt tarnitud toore võib mõningase edasitöötlemisega osutuda suurepäraseks toormeks valguisolaatide tehase tarvis.
Tehas peaks talveks katuse alla saama
Valguisolaatide ekstraheerimise ehk vedelas keskkonnas õlikoogist lahustuvate ja mittelahustuvate valkude eraldamise tehnoloogia on koostöös teadlastega välja töötanud Baltimere Invest. Firma juhi Toivo Trässi kinnitusel on alustatud võimalike tehnoloogiliste lahenduste katsetatusi Tallinna Tehnikaülikoolis asuvas piloottehases. “Nüüd tuleb rajada katsetehas ja siis suurendada seal järk- järgult tootmist,” nentis ta.
Omanikud tahavad tehase järgmiseks talveks katuse alla saada. Sellepärast on ka Werolist vastuse saamisega küllalt kiire. “Bürokraatiaprotseduurid võtavad omajagu aega. 2005. aastal peaks meie katsetehas juba töötama,” nentis Träss.
Weroli juhi Erki Aaviku sõnul langetavad nad otsuse, kui neil on võimalik kõiki asjaolusid kaaluda. Werol Tehaste arendusdirektori Enn Pajupuu sõnul huvitab neid, millised on tulevase valguisolaatide tehase jäätmed ja saastekogused. Samuti on küllalt lahtine ka energiabilanss. “Esialgu püüdsid nad kasutada meie tooret ehk õlikooki, nüüd selgub, et nende tehnoloogia seda siiski ei võimalda ja neil on vaja umbes 10 protsenti väiksema õlisisaldusega ?rotti,” märkis Pajupuu.
Mõlema osapoole kinnitusel läbirääkimised võimaliku partnerluse kohta jätkuvad.
Kui Werol ei nõustu Baltimere Investile partneriks hakkama, kaalutakse tehasele ka teisi asukohti. Piloottehas Tallinna Tehnikaülikoolis jääb siiski aastaks tööle, sest omanikud tahavad veel tehnoloogiat täiustada. Baltimere Invest on pöördunud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poole kus on registreeritud taotlus kaasfinantseerimiseks rakendusuuringu ehk TTÜs toimuva töö tarvis.
Valguisolaadid müüakse Euroopa toiduainetööstustele
Toivo Trässi sõnul saab vedelas keskkonnas ?rotist lahustuvate ja mittelahustuvate valkude eraldamisel kaht tüüpi valguisolaate. Kergelt vees lahustuvaid valke saab kasutada jõujookide valmistamisel, samuti toidulisanditena, aga ka farmaatsiatööstuses.
Umbes kolm neljandikku lahustuvatest valkudest moodustavad sadestuvad valguisolaadid, mida kasutab lihatööstus, nagu sojavalkugi, näiteks vorsti tegemisel. Toivo Träss rääkis, et enamik lihatööstusi ei formuleeri ise retseptuuri, vaid ostavad need mujalt. “Lihatööstus segab vee, lihamassi ja maitseainete segu kokku ning valmistab erinevaid tooteid. Selle segu sees kasutatakse ka valguisolaate,” kinnitas ta.
Euroopas on Saksa firmal Hermann Laue GmbH ehk Hela oluline roll lihatööstustele retseptuuri valmistamises ja omab tootmisi 46. riigis. Trässi sõnul müüks tulevane valguisolaatide tehas Helale kogu oma toodangu. “Valku ettevõte ilma strateegilise partnerita müüa ei saaks, Helast aga saaks meile kindel partner,” kinnitas Träss.
Mittelahustuvad valgud, mis säilivad jääk?rotis, müüakse lihaloomade kasvatajatele, sest lihaloomad omastavad seda tüüpi valku.
Ekstraheerimisprotsessis hävitatakse rapsis sisalduvad mürgised ained ehk glükosinolaadid, mida uutes rapsi tüüpides on küll üsna vähe, kuid kanadele või kaladele antava jõusööda hulgas suudaksid need ained väiksemad loomad tappa. Õlikoogist ekstraheerimisel jäävate võimalike jõusöödalisanditeks sobivate valguisolaatide kasutamist uurivad teadlased praegu koostöös Rootsi jõusöödavalmistaja Farm Planti töötajatega.
Baltimere Invest kuulub peamiselt eestlastest eraisikutest investoritele nii Eestist kui ka välisriikidest.
HELVE LAASIK
