Möödunud aasta 1. jaanuarist kuni tänavu 1. novembrini on Jõgevamaalt tulnud eriteenistusele kokku 20 valeväljakutset. Enamasti teevad neid umbes 40-aastased alkoholijoobes mehed.
Võrdluseks: samal ajavahemikul on Põlvast tulnud kaheksa, Valgast seitse, Tartust seitse, Võrust neli ning Viljandist kolm valeväljakutset. Kokku on Lõuna-Eestist lõppeva aasta jooksul tehtud 49 valeväljakutset.
Lõuna prefektuuri statistika kohaselt on valeväljakutse tegija enam kui 70 protsendil juhtudest umbes 40-aastane mees. Kõige noorem valehäire andja on olnud 16, vanim 71 aastane. Enam kui pooltel juhtudel on tegu põhiharidusega inimesega ja ligikaudu pooltel juhtudel on helistaja olnud joobes.
Ühe arvel viis valeväljakutset
Viiel juhul on Jõgeval valeväljakutse teinud üks ja sama isik, kes alkoholi pruukinuna kipub aeg-ajalt politsei hädaabinumbrit ja sündmusele reageerivat patrulli tühiväljakutsetega koormama.
Karistusseadustiku järgi on võimalik eritalitusele valeväljakutse teinule määrata kuni 1200 euro suurune rahatrahv või kuni 30 päeva aresti. Lõuna prefektuuri praktikast nähtub, et karistuseks on määratud nii rahatrahvi kui ka arestipäevi. Keskmine rikkujale määratud rahatrahv jääb umbes 80 euro kanti, määratud arestipäevade hulk on keskmiselt nädal.
Karistuse määramisel arvestatakse rikkumise raskust, isiku varasemat tausta ja muid kergendavaid või raskendavaid asjaolusid.
Kriisiohjekeskuse vanemkorrakaitse ametnik Baldur Pilden selgitas, et valeväljakutsete tegijad hoiavad esiteks tühikõnedega kinni hädaabiliini ning teisalt raiskavad need inimesed olematu väljakutse teenindamiseks politsei ressursse.
“Kui hädaabiliini kinni hoitakse, võivad abita jääda reaalsed hädasolijad, ka politseipatrulli saabumine tegeliku abivajajani võib viibida, sest lähim piirkonnas olev patrull saadeti valeväljakutsele,” nentis Pilden.
Suurim trahv 400-500 eurot
“Politsei suhtub rangelt kõigisse, kes tühikõnedega hädaabiliin kinni hoides või valeväljakutseid tehes politseitööd plaanitsetult segavad ja teisi abivajajaid selliselt ohtu seavad,” rõhutas Pilden.
Senise praktika kohaselt on viimase kahe aasta jooksul tühiväljakutsete tegijatele määratud suurim trahvisumma jäänud 400-500 euro vahemikku. Ka on politsei korduvatele kurikaeltele taotlenud arestipäevi (paarkümmend päeva), et inimene saaks nelja kinnise seina vahel oma mõtlematu käitumise üle järele mõelda.
Kuigi Jõgevamaa näitel on üks isik teinud viiel korral tühikõnesid, siis pigem ei ole valeväljakutsete puhul tegemist n-ö sarihelistajatega. Enamiku puhul on esimene saadud karistus hädaabiliini kinnihoidmise ja tühiväljakutsete tegemise eest olnud piisavav mõjutusvahend huligaanitseja mõistusele toomiseks.
Nähakse ja kuuldakse igasuguseid asju
Möödunud aasta jaanuaris teatas alkoholi tarvitanud naine hädaabinumbrile, et mees peksab teda. Politsei ja kiirabi kontrollisid asjaolusid ning selgus, et tegu oli teadlikult tehtud valeväljakutsega. Naisele määrati karistuseks 200-eurone trahv.
Mullu aprillis teatas alkoholijoobes naine hädaabinumbrile, et üks talle tuttav mees lõhub ukse taga. Selgus, et selline info ei vastanud tõele. Naisele määrati 40-eurone rahatrahv.
2012. aasta juunis teatas alkoholi pruukinud mees, et naine ähvardab teda noaga ja püüab torgata. Selgus, et keegi pole meest ähvardanud ja tegu on taas valeväljakutsega. Kuna isikul varasemaid rikkumisi ei olnud, piirduti esialgu suulise hoiatusega.
Juulis 2012 teatas joobes naine, et tema korterikaaslane on lärmakas ja agressiivne. Sellist korterikaaslast ega rikkumist aga ei olnud ja helistajale määrati 40 eurot trahvi.
Augustis 2012 teatas joobes mees, et sai kellegi käest peksa. See ei vastanud tõele, mehega oli kõik korras. Valeväljakutse eest määrati talle 60-eurone trahv.
Septembris 2012 teatas joobes naine kaheksal korral järjest hädaabiliinile, et tema hoovil on kellegi sõiduk, mis takistab tal muru niitmist. Et naine keeldudele ei allunud ning jätkas muruniitmise arutamist politsei hädaabiliinil, saadeti tema koju patrull. Seal selgus, et naisel on muru niidetud. Talle määrati rahatrahv 40 eurot.
Tänavu jaanuaris kutsus joobes mees endale asjata kiirabi. Mees vaadati üle, tal oli tervis korras, kuid ta soovis tegelikult, et ta koju sõidutataks. Mehele määrati valeväljakutse eest rahatrahv 100 eurot.
Lõppeva aasta jaanuaris teatas üks kodanik, et tema korterisse tungisid mehed, sukad peas, ja nõudsid igasuguseid asju. Politsei tuvastas, et sellist vahejuhtumit ei olnud, kõne tegija oli alkoholijoobes. Valeväljakutse eest määrati talle rahatrahv.
i
HELVE LAASIK
