Kuigi maakonnasisene ühistransport on Eestis kõikidele tasuta, pole kõik probleemid ühistranspordi valdkonnas veel kaugeltki lahendatud. Põltsamaa vallas Aidu järve ääres puudub tänini näiteks bussipeatus. Jätkuvalt on probleemiks ka kergliiklustee puudumine Aidus, millest kohalikud elanikud suurt puudust tunnevad.
Toimetusega võttis ühendust Põltsamaa-Jõgeva maantee ääres Kõpu külas elav Kaido Reiman, kelle arvates võiks omavalitsused ja ühistranspordikeskus mõelda ka selle peale, kas aastakümneid tagasi paika pandud bussipeatuste asukohti ei peaks muutma, kui muudetud on teede asukohti, muutunud on inimeste liikumine jne.
Kõpu külas bussipeatust pole. Et küla asub Põltsamaa-Jõgeva tee ääres, siis saab sinna bussiga sõita, kui minna maha poole kilomeetri kaugusel Aidu tehisjärvest asuvast Vägari peatusest.
„Me kõik tahame, et asjad saaks elus tasapisi veidi paremaks. Elame perega Kõpu külas, praeguses Põltsamaa vallas, endise Pajusi valla alal. Kõpu küla algab Aidu järve äärest, mida tuntakse ka Kõpu veehoidlana. Küla kulgeb pea kolme kilomeetri ulatuses Tapiku suunal, siin on kokku ligi 20 majapidamist,“ alustas Kaido Reiman.
Aastatepikkune probleem
Hetkel käib antud teelõigul remont ja paigaldatakse uut teekatet. Kohalike elanike sõnul oleks just praegu paras aeg mõelda selle peale, kuidas liikluskorraldust reisijaile antud piirkonnas turvalisemaks muuta.
„Meie küla jaoks on aastakümneid olnud probleemiks bussipeatuse puudumine või siis selle asukoht. Lähim peatus on meil Vägari bussipeatus, mis asub 500 meetri kaugusel meie küla teeotsast Aidu (Põltsamaa) suunal. Osadele bussiliinidele pole seal isegi peatust ette nähtud. Nüüd, kus käib remont Põltsamaa-Jõgeva maanteel teelõigul, kuhu meie küla jääb, siis oleks hea võimalus see ajalooline puudus kõrvaldada, ent paraku tundub, et keegi ei vaevu midagi ette võtma,“ laiutas Reiman käsi.
Ta meenutas, et 1980. aastatel Jõgeval koolis käies oli ta sunnitud bussi pealt Kaave peatuses maha tulles kaks kilomeetrit jala kõndima.
„Jõgeva suunal on esimene lähim bussipeatus Kaavel, kuhu on teeotsast (Aidu järve juurest) kõva 2 kilomeetrit. Vägari peatus asub seal aga seetõttu, et bussipeatuse juures oli vanasti kool, mis suleti juba 70ndate aastate esimesel poolel, mõned aastad hiljem ehitati Aidu tehisjärv ja uus tee, mida mööda käib kogu külaliiklus ja elu, aga bussipeatus on jätkuvalt tühja laguneva koolimaja juures, mis oli endine vallamaja,“ märkis Kaido Reiman.
„Mul on omal kaks kooliealist väikest last, külas on neid veelgi ja tuleb juurdegi, bussijuhid lapsi teeotsas maha ei luba, liikluskoormus maanteel on aga päris suur, suur osa aastast on meil kahjuks veel ka pime aeg. Hetkel tundub, et maantee remondi käigus ei tõsteta bussipeatust ringi inimeste vajadustest lähtuvalt, vaid soovitakse peatust vanasse kohta tagasi teha. Peatuse Aidu järve juurde toomine pakuks suvisel ajal mugavama ühenduse nii Jõgevalt, Siimustist kui ka Aidu poolt järve äärde puhkama tulijatele. Kohalikud ei peaks närveerima, kas laps ikka jõuab koolist või trennist elusana koju.”
Sealkandis on bussi pealt maha tulles ette tulnud ka traagilisi õnnetusi ja auto alla jäämist.
„Kui aus olla, siis bussipeatuse probleemi lahendaks mõneti ka kergliiklustee, mida meile on valla poolt lubatud juba viisteist aastat, ent mis vaid valimistest valimisteni lubaduste hulgas seisab. Kergliiklustee iseenesest võiks kulgeda Jõgevalt Põltsamaani välja, nii kataks see inimest ootused ja vajadused mõlemas linnas ja muudaks kohalike liiklemise kasvõi bussile ohutumaks,“ arvas Kaido Reiman.
Põltsamaa vallavalitsuse majandusosakonna juhataja Mark Liivamägi ei usu, et vallal jätkuks praegu võimekust ehitada Aitu kergliiklusteed.
Probleemi ei näe
„Põltsamaa-Jõgeva tee rekonstrueerimisega tegeleb maanteeamet. Oleme andnud maanteeametile teada, et Aidu järve äärde võiks tulla bussipeatus. Samuti oleme rääkinud murest, et ka kergliiklusteed Aitu oleks vaja. Paraku on maanteeamet meile vastanud, et sealsetes külades (Aidu, Kõpu jt) pole nii palju elanikke, et sinna oleks kergliiklusteed vaja. Ööpäevas poleks seal nii palju kergtee kasutajaid kui norm ette näeb. Bussipeatust maanteeamet praegu Aidu järve juurde samuti rajada ei soovi, kuna leiab, et bussipeatusi tuleks muidu liiga tihedalt,” märkis Liivamägi.
MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskuse juhatuse liige Heldur Lääne lausus, et hetkel pole plaanis Vägari bussipeatuse asukohta muuta.
„Enamus bussipeatusi asub seal, kus need olid juba nõukogude ajal. See on kohalike inimeste teha, kus bussipeatused asuvad – neli aastakümmet on Vägari peatuse asukohta toetatud. Põhjendama peaks asukoha muutmist ja seda juba omavalitsusele ning teedeehitajale. Ühistranspordikeskus ei tegele peatuste ehitusega. Ühistranspordikeskusel kahjuks on ainult ettepaneku tegemise võimalus,” ütles Heldur Lääne.
Heldur Lääne sõnul on kahju, et Kõpu elanikud varem ei avaldanud soovi bussipeatuse asukohta muuta.
„Kindlasti peab arvestama liiklusolusid, reisijate hulka ja paljusid teisi faktoreid. Selge on ka, et kahesaja meetri kaugusel vanast bussipeatusest ei saa olla teist peatust, seega peab kaaluma ka vana peatuse vajadust. Kui uus peatus valmis ehitatud, siis keskus liidab selle kindlasti sõiduplaani,” ütles Lääne.
TAAVI KELDER
