Valdur Tiit mängis end ajalukku Kiievis

Esimene Jõgeva maletaja, kelle sportlikud tulemused panid endast rääkima väljaspool Eestit, oli Valdur Tiit — males ja füüsikas ilma teinud mees, kellel homme põhjust ümmargust juubelit tähistada.

Maleajalukku kirjutas Tiit ennast 1950. aasta kevadel, mil Jõgeva Keskkoolis 11. klassis õppiv I järgu maletaja, olles talvel Eesti kolhoosnike meistriks tulnud, pääses mängima Kiievis toimunud II NSV Liidu kolhoosnike meistrivõistlustele. Kui uskuda toonast ajakirjandust, siis üle kogu NSV Liidu võttis meistrivõistluste eelturniiridest osa ligi 300 000 kolhoosnikku-maletajat, kellest 20 tugevamat lõpuks Kiievisse kvalifitseerus.

Ukraina pealinnas toimunud suurturniiri juhtis Tiit alates esimesest voorust kuni viimaseni. Viimases, 19. voorus saadud kaotus jättis Jõgeva noore maletaja jagama teist-kolmandat kohta, mis oli kahtlemata suur kordaminek. Selle, mis Tiidul tookord saavutamata jäi – üleliiduline maanoorte meistritiitel –, tegi aastaid hiljem teoks Aarne Hermlin. 

Isa ja raamatu õpetusel

“Maletama õpetas mind umbes viieaastaselt isa Martin Tiit. Ta oli tulnud 1940. aastal koos Sagurski Volliga isegi Jõgeva linna meistriks. Hiljem jätkasin male mängimist koolis. Eeskujudeks olid mul isa, onu August ja hiljem juba Paul Keres,” meenutas Valdur, kes õppis maletarkusi põhiliselt Kerese raamatust “Malekool”.

1946. aastal oli õpihimulise noormehe tase juba selline, et Valdur mängis kaasa Tartumaa koolinoorte meistrivõistlustel. 13 võitu ja üks kaotus andsid esikoha, mis  oli uustulnuka jaoks hiilgav tulemus.

“Kaotasin esimeses voorus Mustvee poisile Karamkovile. Mul oli juba vigur üle, kuid siis mõtlesin lihtsuse mõttes “matistada” tema lipu, mis seisis (vist) väljal h3. Käisin Ld8-h4 ja uskumatul moel ei märganud, et ta annab mulle käiguga Lh3-c8 mati! Kuningas oli kolme etturi taga ja olin ju viimast rida kaitsva lipu ära viinud …

Edasi võitsin kõik ülejäänud 13 vastast ja (ime küll!) diplomile kirjutati 14 punkti!”

Juba järgmisel aastal pääses ta mängima vabariiklikule turniirile ja väljateenitud II järk näitas kiiret edasiminekut. Murdeliseks kujunes 1948. aasta. Varasuvel Tallinnas toimunud Eesti koolinoorte meistrivõistlustel jagas Tiit 3.-5. kohta. 1949. aastal 18-aastane noormees proovis kätt ka Eesti täiskasvanute VI meistrivõistluste poolfinaalis Tartus, mille võitis Iivo Nei. Valdur saavutas seitsme punktiga 16 osavõtja seas 8. – 11. koha koos Kibbermanni, Heinra ja Varjasega.

i

1949. aastal avanes aga uks Eesti male-kabe noortekoondisse, kuhu kuulusid ka Iivo Nei, Gunnar Uusi, Udo Tarve jt. Eesti koondis võitis esikoha Riias toimunud poolfinaalis ja saavutas seejärel Moskvas toimunud finaalturniiril hinnatava 5. koha. Valdur Tiit oli seitsmendal laual üks Eesti edukamaid, pälvides nelja punktiga teise koha.    

Eesti parim kolhoosinoor

i

“Tagasihoidliku, vaikse, seevastu aga hästi õppiva tubli seltsimehena tunnevad Jõgeva Keskkooli lõpuklassi ja kogu kooli õpilased ja õpetajad Eesti NSV kolhoosnike II maletšempionaadi võitjat Valdur Tiitu,” kirjutati ajalehes Kolhoosnik 1950. aastal, pärast seda, kui Jõgevamaa Ühisjõu kolhoosi noor liige oli tulnud kindlalt Eesti maanoorte meistriks. 13 maletaja turniiril kogus Tiit 11 punkti. Finaalturniiril osalejad olid selgunud aga 510 kolhoosist pärit 2003 maletaja vahel toimunud eelturniiride põhjal.

i

“Olin kolhoosi liige ja suviti käisin seal ka tööl. Ega ma muidu poleks saanud neil võistlustel mängida. Samas majandis oli mu isa raamatupidajaks,” rääkis Tiit.

i

Ajad olid siis sellised, et turniirile pöörati iga päev tähelepanu kõikides väljaannetes. Turniiri lõppedes kirjutas Õhtuleht:
”Finaalturniiril osutus teistest vaieldamatult paremaks Jõgevamaa Ühisjõu kolhoosi maletaja V. Tiit… Tubli kolhoosinoor mängis kõik partiid kaines positsioonilises stiilis, mida ta oma ütluse järgi õppis valitsema üleliidulisel noorte meeskondade turniiril Moskvas.”

i

Kohe seejärel, 5. aprillil, ootas värsket meistrit ees Eesti esindamine Kiievis, üleliidulistel kolhoosnike meistrivõistlustel.

“Seal tuli tõendada, et oled ikka täieõiguslik kolhoosnik. Selleks pidi kaasas olema tööraamat ning kaaskiri põllumajandusettevõttest koos pitsatiga. Peakohtunik vaatas ka mulle algul kahtlevalt, kas ikka olen õige mees. Kontrolliti seal aga põhjalikult kõiki. Sellepärast viibis turniiri lõppedes isegi autasustamine,” meenutas malemeister.

i

Koolipingist tulnud kolhoosinoor Tiit tekitas Kiievis tõelist furoori. Esimest järku omav maletaja alustas turniiri kuue (!) järjestikuse võiduga. Kodus oli just arvatud, et kui Tiit Kiievis esikümne lõppu jõuab, on väga hästi.

i

Siis hakkas ka võidulainele häälestatud oskustes tõrkeid tulema. Kuigi järgmisest viiest voorust lisandus ainult kaks punkti, ei kaotanud Tiit kordagi esikohta või selle jagamist. Edasi vaheldusid võidud ja viigid.

i

“17. voorus kohtusin turniiri vanima  osavõtjaga, NSV Liidu kolhoosnike 1939. aasta tšempioni Tašli Talijeviga. Teravas keskmängus kaotas Talijev kaks etturit. Selle ülekaalu realiseerisin lõppmängus kergesti võiduks,” kirjutas Tiit toona oma turniiri ülevaates.

i

Enne viimast vooru jagas Tiit 13,5 punktiga esikohta meistersportlase Viktor Mezeneviga. Viimane esindas Kiievi oblasti Dõmeri rajooni Kirovi kolhoosi, kus ta töötas aednikuna. Paraku kohtus Mezenev viimases voorus tabeli lõppu kuulunud kaasmaalasega, seevastu Tiidu vastaseks oli Vene NFSV meister Grigori Žuravljov.

i

“Esikoha jagamisele pääsemiseks oli mul tingimata vaja võita. Viigist hoidumiseks valisin terava sitsiilia kaitse,” kirjutas Tiit. Seekord risk end ei õigustanud. Tiit kaotas Žuravljovile ja et Mezenev võitis, kogus viimane meistrina 14,5 punkti. Tiit ja Žuravljov jagasid 13,5 punktiga teist-kolmandat kohta. 

i

Eelistas õpinguid malele

i

Hiilgav turniir Kiievis ei muutnud siiski Valdur Tiidu otsust tuleviku suhtes, kas pühenduda malele või omandada haridus. “Kaalusin nende variantide vahel pikalt, kuid otsustasin siiski pühendada ennast õpingutele. Male jäi aastateks peaaegu sootuks kõrvale,” rääkis 1955. aastal Tartu Riiklikus Ülikoolis füüsikaeriala kiitusega lõpetanud Tiit. 

i

Alles 1970. aastatel hakkas teenekas teadusemees tasapisi malelainele tagasi tulema. Seejärel võitis ta  kolm korda Eesti Teaduste Akadeemia malemeistri tiitli ja jõudis 1977. aastal isegi meistrikandidaadi normini, mis tal senini formaalselt puudus.

i

Eesti Vabariigi päevil on Tiit silma paistnud aktiivse maleorganisaatori ja eestvedajana, mängides samas ka ise võistluspartiisid. Ka Jõgeva AVRO turniiridel lõi Valdur Tiit aktiivselt kaasa.

i

Omamoodi rekordimeheks on Valdur Tiit Jõgeva maletajatest jäänud aga tänaseni. Sest keegi teine pole suutnud tulla teiseks võistlustel, kus hinnati osavõtjate üldarvuks ligi 300 000 maletajat. Vaevalt, et suudabki.

i 

Valdur Tiit

*Sündinud 16. jaanuaril 1931 Jõge­val.

*Õppis Painküla algkoolis (1939 – 1942), Jõgeva keskkoolis (1942 – 1950), mille lõpetas kuldmedaliga

*Lõpetas 1955. aastal  TRÜ matemaatika-loodusteaduskonnas  kiitusega füüsika eriala

*Töötanud Eesti NSV Teaduste Akadeemia Füüsika ja Astronoomia Instituudi nooremteadurina (1955 – 1960) ja sama instituudi aparaadiehituse laboratooriumi juhatajana (1960 – 1973), ENSV TA Füüsika Instituudi aparaadiehituse laboratooriumi juhatajana (1973 – 1993) ja Eesti Põllumajandusülikooli keskkonna aparatuuri laboratooriumi juhatajana (1993 – 2003).

*Males meistrikandidaat (1977), Eesti koolinoorte 3.-5. koht (1948), Eesti kolhoosnike meister (1950) ja NSV Liidu kolhoosnike meistrivõistluste teine-kolmas (1950).

*1949. a kuulus Eesti noorte male ja kabe ühiskoondisse, saavutades NSV Liidu võistkond­likel meistrivõistlustel Moskvas viienda koha. Eesti NSV koondise liige matšil Leningradiga (1950).

*Eesti NSV Teaduste Akadeemia malemeister 1979, 1981, 1987, Eesti võistkonnas saja laua matšides Lätiga (3 korda, 1981, 1982, 2002, +1, =2) ja Soomega (3 korda, 2002, 2005, 2008, +2, -1).

*Mängis 2009. a Eesti kirimale (Interneti) võistkonnas 9. laual Rootsi vastu ja tõi 2 võitu.

*Rahvusvahelise maleühingu “Chess in Friendship” (alates 1987) edukas liige.

*Rahvusvaheliste malefestivalide “Tartu Suvi” alustaja ja neist esimese seitsme korraldaja.

*Akadeemilise Maleseltsi liige ( alates 1994 tänaseni).

*Jalgpallis saavutas Jõgeva Keskkooli meeskonnas teise koha Eesti NSV koolinoorte meistrivõistlustel (1949).

i

TIIT LÄÄNE