Kõigepealt tegi Põltsamaa linn ümberkaudsetele valdadele ühinemisettepaneku, mille peale nii Põltsamaa kui ka Pajusi vallavolikogud on öelnud, et nad võtavad selle ettepaneku vastu ja alustavad läbirääkimisi.
Ühinemisläbirääkimised on pikemaajaline protsess, mis nõuab aega ja arukaid otsuseid. Pajusi ja Põltsamaa vald ei lükanud ühinemisettepanekut tagasi, sest võimalikust ühinemisest on varem juttu olnud ja koostöö toimib piirkonnas ühinematagi.
Seaduses on välja toodud, et ühineva valla või linna elanike arvamus tuleb välja selgitada. Valdade ühinemise või mitteühinemise otsustavad ühinevate omavalitsuste territooriumil elavad inimesed. See on väga oluline ja vallad peavad inimeste arvamuse välja selgitama. Analüüs või uuring mõnele probleemile võib anda küll väga positiivse tulemuse, kui aga kogukond on selle vastu, ei tehta midagi. Samas peaksid inimesed asju igakülgselt kaaluma, neil peab olema igakülgset teavet, mille põhjal nad saavad otsuse langetada. Omavalitsustel tuleb selleks aga ära teha tohutu töö.
Samuti tuleb enne ühinemist läbi viia vajalikuks peetavad uuringud erinevates eluvaldkondades. Uuringut eeldavad kindlasti haridus, transport, sotsiaalhoolekanne, teede ehitus ja hooldus, piirkonnale vajalikud investeeringud ja eelarve.
Üks asi on, kui ühinevad linn ja vald, teine olukord, kui ühinevad ainult vallad. Kohustused on paraku erinevad. Põltsamaa linn ilmselt ei kujuta päriselt ettegi, millega ta peab hakkama tegelema, kui valdadega ühineb. Näiteks pole Põltsamaal muret linnasisese õpilastranspordiga. Küll aga tuleb hakata sellega tegelema uuel ühinenud omavalitsusel ja seda väga suurel territooriumil.
Haldusreformi mõte on, et moodustuks üks tugev omavalitsusüksus oma loogilise tõmbekeskuse ümber ja selle tulemuse paraneks pakutava avaliku teenuse kvaliteet olulisel määral. Ehk teisisõnu peab kohalikul elanikul elu paremaks muutuma. Umbes kolmandikule Pajusi valla elanikest on tõmbekeskuseks paratamatult Jõgeva. Sama lugu on Puurmani vallaga. Saduküla poolne osa vallast käib Jõgevale. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse järgi saab aga ühineda kogu vald. Nii Pajusi kui ka Puurmani valla osade elanike jaoks oleks võimalik ühinemine Põltsamaa või Jõgevaga mehhaaniline, kunstlik ja lõppkokkuvõttes koormav. Pajusi vallale on ju ühinemisettepaneku teinud ka Jõgeva vald ja seegi ettepanek on võetud kaalumisele.
Ühinemine läheb maakonna piiridest välja
Samas tegi Päinurme külaselts Pajusi vallale ettepaneku kutsuda ühinema ka Järvamaa Koigi vald. Pajusi vallavolikogu tegigi Koigi vallale vastava ettepaneku. Asi on selles, et osale inimestele Koigi vallast on tõmbekeskuseks tõepoolest Põltsamaa. Nii ongi Pajusi vald ise lõhkitõmbamise äärel ja samas on veel temaga ühineda soovijaid.
Veel on Põltsamaa tõmbekeskuseks ka Viljandimaa Kõo vallale. Osa sealseid elanikke käivad Põltsamaale tööle, lapsed kooli. Nende jaoks on Põltsamaaga ühinemine loogiline. Kui inimesed on oma arvamust avaldanud, ei pääse nendest üle ega ümber.
Puurmani vald selgitas mõned aastad tagasi rahvaküsitlusega välja, kas vald peaks kuuluma Jõgevamaa või Tartumaa koosseisu. Pärast küsitlustulemuste valitsusele saatmist on vaikus majas, keegi pole isegi vastanud, kas saadi üldse tulemused kätte või mitte. Tartumaa koosseisu kuulumine on olnud Puurmani põlisasukate lemmikteema, sest inimesed tunnetavad selgelt sinnakuulumist.
Et Jõgevaga on aastaid ühendus kesine olnud, siis eelistatakse kas Põltsamaad või Tartut. Nii Põltsamaad kui ka Tartut külastatakse üsna palju. Tartuga on parem bussiühendus kui Põltsamaaga. Nii et tõmbekeskuse külastatavus sõltub paljuski ka bussiliiklusest. Näiteks Põltsamaale saab Puurmanist hommikul alles kolmveerand kümme, Tartusse aga palju varem. Puurmani ühinemisel Põltsamaaga tuleks bussiliiklus tõsiselt ümber korraldada.
Transport on ülioluline. Kui näiteks Aidust käiks buss Põltsamaale, käiksid sealsed lapsed võib-olla Põltsamaale kooli, aga lapsevanemad peavad saama sõita sinna, kus on nende töökoht. Parem bussiühendus on viimase paarikümne aastaga ikka Jõgevaga olnud. Või näiteks Pikknurme. Kas sealsed elanikud hakkavad sõitma Saduküla kaudu Jõgevale või Põltsamaale või Tartusse? Kõige lihtsam oleks tulla Põltsamaale, kui buss käiks normaalselt.
Ka otsustas Puurmani vallavolikogu võtta vastu Jõgeva valla ettepaneku ühinemisläbirääkimisi pidama hakata. Ühiskoosolekuid on Puurmani vald pidanud ka Tartumaa Laeva vallaga. Ühiskomisjoni pole küll veel moodustatud.
Laeva ja Puurmani ei ole võrdsed keskused rahvaarvult ega ettevõtluse tasemelt. Isegi osa Laeva vallavolikogu liikmeid näevad Laevat põhikooliga asulaga ning Puurmanit kui pisut suuremat keskust aste kõrgema kooliga ehk gümnaasiumiga.
Riik peaks olema partner
Ka riik peaks sellest aru saama, et valdade ühinemisel on mõtet ainult siis, kui tekivad ühtsed tervikud, piirkonnas muutub elu paremaks, areneb ettevõtlus, saab olema korralikult toimiv ühistransport, loogiline koolivõrk ja vajalikke riigi poolt osutatavaid teenuseid saab samuti tõmbekeskuses. Muidu pole mõtet niisama ühinemise pärast ühineda.
Meie piirkonna terviklik kujunemine võib toimuda väljaspool maakonna piire. Ja nende ühinemistega tuleb pöörduda valitsuse poole, sest maakonna piire ületavaid ühinemisi saab algatada vaid valitsus.
Riik peaks kohalikele omavalitsustele olema heatahtlik partner, mitte ainult käskima ja keelama. Formaalset abi me küll ei taha. Näiteks kui meie siin kolmekesi räägime ühinemisest, siis riik peaks olema neljas partner, kuulama ära meie mured, mitte lubama tagantjärele präänikut. Teatud hetkel peaks riigi esindaja olema volikogu ees ja ütlema oma kindla sõna, mitte nii, et poliitikud jagavad Riigikogus koolide ja teede rahad ning kohapeal jääb omavalitsustele otsustamisel tühine osa.
Õudse lõpu asemel lõputu õudus
Et ühinemistega peab asi olema selge vähemalt kuus kuud enne kohalike omavalitsuste valimisi, siis läheb praegu küll väga kiireks, sest järgmised kohalike omavalitsuste valimised on tuleva aasta oktoobris. Seega peab kevadeks ühinemistega asi klaar olema. Kui see aeg maha magatakse, siis on aega jälle kolm ja pool aastat. Samas võib see tähendada lõputut õudust, sest tulevad uued Riigikogu valimised ja enne neid ei võeta jälle midagi tõsiselt paikapanevat ette.
TOIVO TÕNSON, Põltsamaa vallavanem
HELDUR LÄÄNE, Pajusi vallavanem
REIN PAAP, Puurmani vallavanem
