Vaktsiinid kaitsevad meid haiguste eest

Mis saaks olla veel parem tõestus vaktsineerimise vajalikkusele, kui see, et tänu kaitsesüstimisele on kogu maailmast suudetud täielikult välja juurida rõuged ja lähedal ollakse lastehalvatuse likvideerimisele. Meie lähinaabrite juures Soomes on jõutud nii kaugele, et riigist on kadunud sellised nakkushaigused, nagu leetrid, mumps ja punetised.

Ka Eesti riik tahab oma elanikele pakkuda paremat kaitset nakkushaiguste vastu. Selleks valmistab sotsiaalministeerium ette uut vaktsineerimiskava. Tuleval aastal on kavas teha kaitsesüst ligi 16 000 vastsündinule. Seda tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse, leetrite, punetiste ja mumpsi vastu. Esmakordselt tahame difteeria-teetanuse vastu korduvvaktsineerida ligi 70 000 täiskasvanut. Vaktsineerimine on tähtis ka seetõttu, et inimesed reisivad üha enam ning nakkushaiguse võib saada mõnest teisest riigist.

Üksikute vaktsineerimisest pole abi

Kui tahame, et mõni nakkushaigus riigist kaoks, siis on väga oluline, et suur osa elanikest oleks vaktsineeritud. Kui kaitsesüste teevad vaid vähesed, siis võivad tekkida uued haiguspuhangud. Näiteid pole vaja kaugelt otsida. Viimastel aastakümnetel on Euroopas tekkinud nakkushaiguste puhangute põhjuseks olnud just see, et liiga vähe elanikke või riskirühmasid on vaktsineeritud. Näitena võib tuua läkaköhapuhangud 1970-1980ndatel Suurbritannias ja Rootsis või difteeriapuhangu 1990ndatel endise NSVL aladel.

Markantse näite leiab ka Hollandist, kus ühe religioosse kogukonna (ortodokssed protestandid) inimesed keelduvad kaitsesüstimistest. Seetõttu on seal pidevalt leetrite, mumpsi ja punetiste lained. Just selles kogukonnas oli aastatel 1992?1993 Lääne-Euroopa viimane lastehalvatuse puhang. Vaid tänu sellele, et enamik Hollandi elanikest olid vaktsineeritud, ei levinud need haigused kogu riigis. Küll aga nakatusid sama usulahu liikmed Kanadas kiiresti nii lastehalvatusse kui ka leetritesse.

Eestis ei ole inimesel nõuet vaktsineerida. Samas on riike, mis on teinud kaitsesüstimise mõne haiguse vastu kohustuslikuks. Nii on see näiteks USAs ja Itaalias ning need riigid on saavutanud elanike kõrge hõlmatuse. Samas võib edu saavutada ka teisiti. Maailma üheks kõrgema hõlmatusega riigiks on Soome, kus immuniseerimine on täiesti vabatahtlik. Soomes on selleni jõutud tänu inimeste ja arstide kõrgele teadlikkusele.

Ka Sotsiaalministeerium tahab immuniseerimiskava valmimise käigus harida perearste ja -õdesid, ämmaemandaid ja Eesti elanikke. Kavas on tutvustada kaitsesüstimise häid ja ka negatiivseid külgi.

Uue vaktsineerimiskava plussiks on see, et kasutusele võetakse kaasaegsemad vaktsiinid, millel on vähem kõrvalmõjusid. Ka praegu Eestis kasutatavate vaktsiinide kvaliteet on hea. Leetrite, punetiste ja lapseeas tehtud B-hepatiidi vaktsiin kaitsevad inimest 95-100%. Mõnevõrra madalama kaitse annavad läkaköha- ja tuberkuloosivaktsiin.

Kindlasti tuleb inimestel arvestada, et kaitsesüstide toimeaeg on erinev. Näiteks difteeria-teetanuse-läkaköha vaktsiinid ei anna inimesele eluaegset immuunsust. Seetõttu on oluline, et täiskasvanud teeksid teatud aja tagant korduvsüsti.

Toetavad ka omavalitsused

Vaktsineerimiskava koostamisel lähtus Sotsiaalministeerium sellest, et kaetud oleks väga tõsised haigused, mis võivad lõppeda surma või invaliidistumisega. Minult on küsitud, miks ei tee riik kaitsesüste puukentsefaliidi vastu. Riiklikku kavasse puukentsefaliiti ei lisatud, sest enim ohustatud on metsatöödega seotud inimesed, näiteks metsandustöötajad ning metsa- ja jahimehed. Siin on pandud seadusega tööandjale kohustus tagada neile tasuta vaktsineerimine.

Samuti peaksid ennast vaktsineerima need, kel on kavas reis puukentsefaliidi ohualadele Kesk- ja Ida-Euroopas, Skandinaavias, Leedus ja Lätis. Eestis on enim puukentsefaliiti nakatunud inimesi Saaremaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Tartumaal, kuid ohupiirkonnaks võib nimetada kogu Eestit.

Lapsevanemad, kes on kahevahel, kas oma võsu puukentsefaliidi vastu vaktsineerida või mitte, võiksid nõu pidada perearstiga. Eelkooliealistel lastel kulgeb haigus reeglina kergemate haigusnähtudega kui täiskasvanutel ja seepärast mõned perearstid ei soovita alla seitsmeaastastel kaitsesüsti teha.

Maapiirkonnas elavatel suurperedel, kes tahavad lastele kaitsesüsti teha, kuid endal selleks raha napib, soovitan toetust küsida kohalikust omavalitsusest.

Tahaksin kõigile südamele panna, et mitmeid nakkushaigusi annab tänapäeval ära hoida vaktsineerimisega. Eriti peaksid vanemad mõtlema oma lastele, seda enam, et suur osa kaitsesüste on nende jaoks tasuta.

MARET MARIPUU,
Sotsiaalminister

blog comments powered by Disqus