Ja oma tööd ning tegemised peaksime saama iga päev ära toimetada ikka nii, et ei peaks oma elu ohtu seadma. Isegi juhul, kui tööst või muudest asjaajamistest johtuvalt tuleb ette võtta sõit Tallinna-Tartu maanteel.
Töö tõttu Riigikogus sõidan iga nädal kodulinnast Põltsamaalt Tallinna või vastupidi. Ja kuigi mul on juhikogemust juba üle kolmekümne aasta, pean tunnistama, et sellel teel autorooli hoida on küllalt suur pingutus. Silmad peavad olema ees ja taga, et sel kitsal ja kurvilisel kahesuunalisel tee kihutajatele mitte jalgu jääda. Hiiglaslikud veokid näitavad võimu ja jõudu, suruvad väiksema sõiduki nii mõnigi kord kraaviservale ? hea, kui üldse ellu jääd.
Aga kõigil ja alati nii hästi ei lähe, palju kordi olen juhtunud nägema liiklusõnnetusi, kannatanuid ja hukkunuidki. Usun, et algajale autojuhile mõjuvad õudsed elamused Tallinna-Tartu maanteel veel rängemalt.
Igal juhul on Põhja- ja Lõuna-Eestit ühendav elusoon liiklejatele ohtlik, seda kinnitab ka statistika. Kui 2000. aastal oli seal 42 liiklusõnnetust, siis 2004. aastal juba 60 ja mullu koguni 80. Neis on hukkunud keskeltläbi 15 inimest aastas.
Poliitilistes ringkondades aga käib vaidlus selle üle, millal on õige aeg alustada neljarealise maantee ehitamist. Peaminister Andrus Ansip ütles Riigikogu infotunnis, et lähiaastatel on kavas laiendada neljarealiseks Tallinna-Kose lõik, mille maksumus on 1,5 miljardit krooni. Mäole kavandatakse neljarealist eri tasandil ristmikega möödasõitu, kahetasandilisteks ehitatakse ka Viljandi maantee ristmik, Adavere möödasõit ja Põltsamaa ristmik. Ehitust alustatakse tänavu ka Puurmani liiklussõlmes. Töö peaks valmis saama 2013. aasta lõpuks. Kogupikkuses neljarealise maantee väljaehitamist aga on Andrus Ansip pidanud tulevikumuusikaks.
Mõistlik on siiski vaadata kaugemale ? mis saab aasta, paari või kolme pärast, kui liiklus veelgi tiheneb? Eriti liiklusohtlikuks on peetud Paide ümbrust ja Tartu ringteed, kuid sageli juhtub õnnetusi ka Puhu-Ristil enne Põltsamaad ja Pajusi ristil. Samuti on Tehnikaülikooli teedeteenistuse uuringu põhjal peetud ohtlikuks Põltsamaa-Lustivere ristmikku.
Maanteeameti hinnangul on neljarealise maantee ehitamiseks vaja võrreldes praegusega kolmekordset liiklustiheduse tõusu ehk seda, et 3000 asemel oleks ööpäevas trassil 10 000 autot. Kuid ehitamiseks kulub vähemalt kümme aastat ning mitmel lõigul on see piir juba praegu käes. Kuni tee ükskord valmis, on liiklustihedus ammu suurem kui 10 000 autot ööpäevas. Miks siis oodata? Kurb küll, kuid võimalus hukkuda Tallinna-Tartu maanteel on suuremgi kui oht kaotada elu Iraagi sõjas.
Rahvaliit on seda meelt, et Tallinna-Tartu maantee tuleb kogu pikkuses neljarealiseks ehitada nii kiiresti kui võimalik. Sellekohase otsuse võttis hiljuti vastu erakonna volikogu. Kui peaminister on öelnud, et riik kavatseb lähiaastatel kulutada Tallinna-Tartu maantee väljaehitamiseks 4,5 miljardit krooni, siis Rahvaliidu hinnangul jääb sellest väheks, heal juhul piisaks vaid Tallinna-Mäo lõiguks. Rahvaliit peab tarvilikuks märksa suuremat investeeringut ning näeb ühe rahastamisallikana ka laenu. Neljarealise maantee ehitamise ühe kilomeetri hinnaks kujuneb eeldatavalt 40 miljonit krooni. Ümber on vaja ehitada kuni 160 kilomeetrit teed, mis maksab ligi 6 miljardit krooni. Nagu teada, kavatseti Tallinna-Tartu maantee remondiks kasutada laenuraha juba üheksakümnendate aastate lõpul. Keegi ei kahtle vist selles, et ohutu ja kiire neljarealine tee ergutab Eesti majanduselu: maantee ümbrusse on logistiliselt soodne rajada tootmisettevõtteid, söögikohti, majutusasutusi ja tanklaid, kus saaksid tööd tuhanded inimesed.
Tallinna-Tartu maantee on Eesti olulisim tuiksoon, mis läbib kõige rohkem maakondi ning ühendab pealinna ja ülikoolilinna. Kuid mitte ainult ? seda teed mööda sõidavad päevas tuhanded, ka Jõgevamaa inimesed. Neile mõeldes tahan kaasa aidata, et neljarealise Tallinna-Tartu maantee ehitus võetaks ette lähiaastail.
Margi Ein,
Riigikogu liige
Rahvaliit