Eestis on kokku
Riigimaanteedesse on investeeritud viimastel aastatel keskmiselt 200 miljonit eurot, millest ca pool on välisabi, pool Eesti maksumaksja raha. Näiteks 2011. aastal ehitati ja remonditi
Usaldusväärne statistika kohalike teede ehituse kilometraaži kohta puudub, kuid fakt on see, et viimastel lumerohketel talvedel pole raha jätkunud isegi teede korralikuks lahtihoidmiseks, rääkimata uute lõikude massilisest ehitamisest.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on kinnitanud: 2012. aastal on riigil töös rohkem projekte kui kunagi varem. Toon välja vaid olulisemad: Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine Tallinnas, Tallinna-Narva maanteel Väo-Maardu ja Valgejõe-Rõmeda teelõigud, Tallinna ringtee Väo-Saue teelõigu ehitus, Tartu ringtee ehitus. Lisaks hulgaliselt jätkuprojekte, nagu Pärnu ümbersõit ja Jõhvi liiklussõlm.
Kõik need investeeringud riigiteedesse on vajalikud. Võime debateerida, et kas nii uhket Mäo risti ja Jõhvi liiklussõlme, kus autojuhtidel orienteerumisega raskusi, ikka vaja oli, aga kahtlemata pidime neid sõlmi remontima ja arendama.
Suurte teearenduste kohustuslik kaasrahastamine on käinud kütuseaktsiisi arvelt, mis on kahandanud omavalitsuste teedele eraldatavat raha. 2012 aastal suureneb küll omavalitsuste teedele- ja tänavatele eraldatav toetus tervelt 40 protsendi rahaliselt 5,1 miljoni euro võrra, aga see pole kindlasti piisav, et lühikese aja jooksul teid korda teha. Euroraha investeerimine kohalike teede taristusse on regionaalpoliitiliselt põhjendatud ja see vajadus ei kao järgmise 20-30 aasta jooksul kuhugi.
Omaette terav teema on sillad ja nende seisund. Kokku on Eestis 1602 silda, millest riigile kuulub 938. 664 silda kuulub omavalitsustele. Kui riigimaanteedel algatati 2010. aastal nelja-aastane ülevaatustsükkel, siis omavalitsuste sildade seisundist puudub adekvaatne ülevaade. Kuna sild on keerukas insener-tehniline objekt, siis on selle remontimine väga kallis. Üldjuhul nii kallis, et omavalitsused võtavad remondi alles siis ette, kui sild on ilmselgete lagunemistunnustega. Liiklusohutust aitaks siingi tagada Euroopa Liidu rahaga ellu kutsutud kohalike teede ja sildade programm.
Eelmise aasta suvel sõitsin läbi pea kõik Harjumaa rattateed. Tuleb tunnustust avaldada nii riigile kui ka kohalikele omavalitsustele, kes neile järjest suuremat tähelepanu pööravad. Kuid silma jäid ka puudused, mis üldpilti tumestavad ja mille kõrvaldamisega vaeva tuleb näha. Kõik teed tuleb siduda terviklikku võrgustikku. Täna on näiteks Harjumaal rajatud erineva pikkusega lõigud, millest lühim oli
i
KALEV LILLO, riigikogu majanduskomisjoni liige, Reformierakond
