Vajalik raamat ka eestlastele

 

Homme kell 16 esitletakse Jõgeva linnaraamatukogu lugemissaalis Imbi Paju ja Sofi Oksaneni artiklikogumiku “Kõige taga oli hirm” eestikeelset väljaannet. Kohal on üks koostajatest, kirjanik ja filmilooja Imbi Paju, ning Eesti Päevalehe kirjastuse toimetaja Kätlin Kaldmaa.


Kõnealuse artiklikogumiku koostasid Paju ja Oksanen algselt soome lugejate tarvis ning Soomes ja soomekeelsena see kõigepealt ilmuski — möödunud aasta märtsis, suurküüditamise 60. aastapäeva aegu. Soome suurima päevalehe Helsingin Sanomat andmetel kujunes “Kõige taga oli hirm“ Soomes möödunud aasta üheks populaarsemaks teatmeteoseks, mida osteti üle kümne tuhande eksemplari.

“Artiklikogumiku koostamise mõte tekkis meil Sofiga spontaanselt,” ütles Imbi Paju. “Osalt oli see tingitud sellest, et mõnede soome ajaloolaste, nagu näiteks Martti Turtola ja Johan Bäckmani sulest on viimasel ajal ilmunud tekste, millest jääb mulje, nagu oleksid eestlased ise süüdi selles, et Nõukogude Liit meid okupeeris. Teisalt oli nii Sofile seoses tema näidendi ja romaaniga “Puhastus” kui ka minule seoses mu dokumentaalfilmi ja raamatuga “Tõrjutud mälestused” esitatud hulgaliselt Eesti ajalugu puudutavaid küsimusi: lugejad-vaatajad tundsid huvi, kas Eesti liitus Nõukogude Liiduga vabatahtlikult või siiski okupeeriti, kas Eesti polnud juba enne sõda fašistlik diktatuuririik; miks üldse peaks minevikus tuhnima ja sellega venelasi ärritama jne. See ärgitas meid eri asjatundjate ja mälukandjate kaasabil lahti seletama Eesti sovetiseerimise mehhanismi, mille üheks põhikomponendiks oli mälu hävitamine terrori ja sellest välja kasvava hirmu abil.”

Eesti ja soome autorite kõrval saavad raamatus sõna vene ja USA teadlased ja kirjanikud. Soome professor Tauno Tiusanen toob aga Imbi Paju sõnul kujukalt välja selle, et Nõukogude süsteem ei demoraliseerinud propaganda abil ainult neid inimesi, kes elasid selle süsteemi sees, vaid ka neid, kes olid väljaspool: paljud Lääne intellektuaalid pandi uskuma kujutluspilti õnnelikust töörahvast Nõukogude Liidus.

“Nii mõnedki artiklid on varem marginaalsetes erialaväljaannetes ilmunud, kuid kogumik teeb need ka tavalugejale kättesaadavaks,” ütles Imbi Paju.

Põhimõtete asemel pragmatism

Kui “Kõige taga oli hirm” mullu Soomes ilmus, avaldas ta Vooremaale arvamust, et eesti keelde pole seda artiklikogumikku tõlkida vaja, sest see ei sisalda eestlaste jaoks kuigi palju uut infot. Nüüd on see aga ikka ka eesti lugejate laual.

“Pärast üht rahvusvahelist raamatumessi teatas Soome kirjastuse WSOY agent meile meie suureks üllatuseks, et Eestis soovib seda raamatut välja anda tervelt kolm kirjastajat.

Usun, et kindlasti leidub ka neid, kes raamatut kritiseerivad ja maha teevad, kuid suur huvi selle vastu näitab siiski, et see on ka eestlastele vajalik teos. Ajakirjanikud, kes on raamatut juba lugeda jõudnud, on mulle selleks arvamuseks põhjust andnud.”

“Tõrjutud mälestusi” kirjutades mõtles Imbi palju just noore põlvkonna teadlikkuse tõstmise peale ja ta loodab, et ka “Kõige taga oli hirm” aitab kaasa mõistmisele, mis meiega, meie vanavanemate ja vanematega õieti juhtus. Imbit paneb imestama see, et paljud eestlased on hakanud nõukogude aega tagantjärele idealiseerima ja unustama, kui oluline on meie jaoks vabadus.

“Meie tublidusele vaatamata on Nõukogude Liidu kolonisatsioon jätnud meie mällu ja käitumisse mitmeid nähteid ja arusaamu, mis tekitavad tunde, et Eesti iseseisvus on pidevalt ohus,” ütles Imbi Paju. “Seda tunnet aitavad süvendada Eesti poliitikaelus, sealhulgas omavalitsustasandi poliitikas valitsev ärapanemise vaim, mis ei lase meil saada vabaks sovetiajal kujunenud reetlikkuse ja usaldamatuse fenomenist: inimesed reedavad oma tõekspidamisi, räägivad ja teevad küünilisest postsovetlikust pragmatismist lähtudes seda, mis toob neile kiiret ja kerget kasu. Laulva revolutsiooni ajal olid asjad hoopis teisiti: sada tuhat kommunisti loobus oma parteipiletist ja endised kagebiidid käisid end üles andmas, kusjuures mitte mingist majanduslikust pragmatismist juhituna, vaid sellepärast, et kõigil oli valest, reetmisest ja hirmust kõrini ning inimesed tahtsid jälle iseendaks saada.”

Ohtlik retoorika

Nüüd hakkab majanduslik pragmatism Imbi sõnul taas ideaalide ja põhimõtete üle võimust võtma ning selle nimel ollakse valmis reetma oma rahvast. Tihti tuuakse seda tehes eeskujuks soomlasi, kes oskavad Venemaaga hästi äri ajada.

“Aga ma ei ole kuulnud ühegi Soome ärimehe suust sellist oma riigi vastast retoorikat, nagu Eesti ärimehed sellises situatsioonis kasutavad,” ütles Imbi Paju. “Loodan, et raamat “Kõige taga oli hirm” aitab meil mõtiskleda selle üle, kuhu me tahame kuuluda, kas poole miljardi elanikuga demokraatlikku ja inimõigusi austavasse Euroopa Liitu, kus me saame ise oma asjade otsustamises kaasa rääkida, või 140 miljoni elanikuga Venemaa koosseisu, kus riiklikul tasandil korraldatakse vabalt mõtlevate inimeste mõrvu ja hoitakse nii rahvast hirmu all. Kahe iseseisva riigi vaheline kultuuri- ja majandussuhtlus on iseasi, kuid sellega ei peaks kaasnema Eesti väärtuste reetmist.”

Kui artiklikogumikku Helsingis esitleti, paisusid esitlusest vaat et suuremaks meediasündmuseks Venemaalt kohale sõitnud našistide protestiaktsioonid raamatu ilmumise vastu. Eestis pole vähemasti esialgu protestiaktsioonidest midagi kuulda olnud. Ilmselt võiks see teema aktuaalseks muutuda siis, kui raamat siin venekeelsena ilmuks.

“Meie venelastele oleks see väga vajalik raamat,” arvas Imbi Paju. „Paraku on sellist kogumikku üsna raske ja kallis toimetada, nii et esialgu pole ükski kirjastaja selle vastu veel huvi tundnud. Küll aga ilmub peatselt vene keeles minu raamat “Tõrjutud mälestused“ ja selle puhul planeerime me koos Euroopa Parlamendi inimõiguste komisjoni esinaise Heidi Hautala, venelastest demokraatide ning Eesti presidendi poolt asutatud Mälu Instituudi inimestega ühist stalinismi ja totalitarismi teemalist seminari.“

Hetkel toimetab Imbi koostöös Soome kirjastusega Like oma “Tõrjutud mälestuste“ inglisekeelset versiooni “Memories Denied“ netiraamatuks, mille lugemisõiguse saab osta võrgupoest. See on Imbile uus kogemus. Lisaks sellele kirjutab ta esseeraamatut, mis jätkab filmis “Soome lahe õed” alustatud Eesti ja Soome naiste koostöö teemat, tulles sellega nüüd välja tänapäeva. Koos ühega neist, ÜRO eriesindaja Elisabeth Rehniga esineb Imbi 9. veebruaril Stockholmis toimuval “Soome lahe õdede” esilinastusel. Eesti Televisioon peaks sama filmi näitama vabariigi aastapäeva puhul.

Homsel esitlusel on võimalik kogumikku “Kõige taga oli hirm” osta soodushinnaga ning sellesse ka autogrammi võtta.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus