Adaveresse on aastaid uisurada tehtud. Rajameister ja kiiruisutamise traditsiooni eestvedaja Väino Treiman on ka sel aastal suure töö ette võtnud ja loodab, et uisutamiseks piisavalt külmakraade jätkub. Esimesed uisuringid sõideti juba reedel.
„Tänavu alustasin uisuraja tegemist 25. novembril. Lisaks olen praeguseks valmis saanud ka hokiväljaku. Selleks kulus mul kokku seitse päeva,“ rääkis rajameister Väino Treiman.
„Uisuraja ja hokiväljaku tegemiseks kulus 145 kuupmeetrit vett. Selleks olin n-ö vooliku otsas 47 tundi. Praeguseks hetkeks on kasutatud veekogus ja minu töötunnid veelgi suurenenud.“ Rajameistri õnneks on olnud vähe lund, seetõttu pole ka jääd pidanud lumest tihti puhastama.
Voolikuga kastes oleneb jää kvaliteet sellest, kas vesi jõuab ühtlaselt laiali valguda või külmub enne ära ja jääle tekivad lained. Hokiuisuga sõites on lainetav jääpind talutav, kiiruisuga sõites mitte. Mõnel korral on jäärajal ka masin peal käinud. Peale masinaga lihvimist tuleb jääpind uuesti voolikuga ära kasta.
„Sellise protseduuri pean uisurajal ja hokiväljakul igal õhtul läbi viima. Saaksin ka masinaga kasta, aga masin katab jääpinna väga õhukese veekihiga ning koorib hoopis rohkem jääd maha,“ rääkis rajameister Treiman uisuraja tegemisega seotud probleemidest.
Esimesed uisutajad said Adaveres uisutamise rõõme nautida möödunud reedel. Rajameistri sõnul ei ole tänavune uisuhooaeg veel täistuure üles võtnud. Treiman oli eelmisel pühapäeval uisurajal varahommikust hilisõhtuni, aga uisutajaid oli seal vähevõitu. „Inimeste leige huvi uisutamise vastu sunnib mind endalt küsima, kelle jaoks ma seda tööd teen ja vaeva näen,“ arutles ta.
„Mul on siin olemas nii ringrada kui ka hokiväljak. Mind paneb tõsiselt imestama, miks koolide juures ei ole enam liuvälju. Minul on siin viie hokiväljaku jagu jääpinda, mille hooldamisega saan enamjaolt üksinda hakkama. Kuidas koolid ei suuda siis ühe hokiväljaku rajamise ja hooldamisega hakkama saada?“
Väino Treiman usub, et tema käe all maailmatasemele jõudnud Saskia Alusalu ja Marten Liiv teevad kaasa veel mitmel olümpial, kuid muretseb järelkasvu pärast. Et ei tekiks olukorda, nagu see oli peale Ants Antsonit, kui Eesti kiiruisutamises tekkis poole sajandi pikkune paus.
„Mina olen küll treener, aga samas ka võimaluste looja. Siin Adaveres on kõik võimalused uisutamiseks, hoki mängimiseks, suusatamiseks ja rulatamiseks olemas. Oleks vaid piisavalt huvilisi, kes neid võimalusi kasutada tahaksid,“ on rajameistri ja uisutamistreeneri Treimani soov.
TOOMAS REINPÕLD
