Ümarlaudade peakorraldaja, maavalitsuse haridusspetsialist Kaire Kampus rääkis Vooremaale, et esimene neist oli õpilaskodudega koolide teemaümarlaud, mis leidis aset Vaimastveres, teine aga koolieelsete lasteasutuste ümarlaud, mis korraldati Mustvees.
Kolmas teemaümarlaud toimus märtsi alguses Palamusel ja käsitles üldhariduskoole.
Ümarlaudade ühine eesmärk oli Kampuse sõnul selgitada välja, milline on turvaline õpikeskkond ja millised on reaalselt praegu veel turvalisuse tagamist takistavad asjaolud.
Kaire Kampus tunnistas, et temale oli kõige südamelähedasem lasteaedade teema ja tegi kurvaks, et just nende olukord on õpilaskodude omast tunduvalt kehvem.
“Otsus korraldada ümarlauad eraldi teemavaldkondade kaupa oli õige, sest probleemid on ikka väga erinevad,? ütles Kampus. “Õpilaskodudest rääkides oli esmamulje väga positiivne. Tundus, et kõik on väga korras ja hästi. Lasteaedade puhul aga ilmnes krooniline rahapuudus.?
Õpilaskodu omavate koolide puhul tõi Kampus välja järgmised tugevad küljed. Õpilaste vaba aeg on sisustatud, kontrollitakse koduste ülesannete tegemist. Enamasti toimib sellise kooli puhul ka kooli, kodu ja omavalitsuse vaheline koostöö.
Õpilaskodude hooned ja ruumid on ehitatud tervisekaitse- ja ohutusnõudeid järgides, lapsed tunnevad end seal turvaliselt. Samas märkis Kampus, et õpilaskodude lastest on mõned kodudest, kus puuduvad vajalikud tingimused õppimiseks ning vanematel puuduvad oskused last tema arengus toetada. See põhjustab mõnel juhul sotsiaalset mahajäämust ning ükskõiksust õppimise vastu.
Alusharidus on alarahastatud
Kui õpilaskodud on mõeldud lastele, kellel on erivajadused või kellel puuduvad kodus normaalsed õpitingimused, siis kõige tavalisemad lasteaiad tegutsevad sageli hoonetes, mida jupp-jupilt siit ja sealt lapitakse.
“Alusharidus on alarahastatud, sõltub suuresti vaid omavalitsuse rahakotist,? nentis Kampus. “Tegime selleteemalise ümarlaua teadlikult Mustvee lasteaias, mis on ehituslikult väga halvas seisus. Üllatunud olid ka päästeameti esindajad, kes tegelevad ennetustööga.”
Lasteaedade positiivselt poolelt tõstis Kampus esile, et tööl on kvalifitseeritud personal ning kümnes omavalitsuses töötavad lastekaitse spetsialistid. Lasteaedade pedagoogid on valmis vajadusel ka vanemaid nõustama ning viivad läbi arenguvestlusi.
Lasteaedades on tervislik toit ja korras köögid, hea on koostöö tervisekaitsetalitusega.
Miinustena tõi Kampus esile selle, et osa õues asuvatest mängu- ja liikumisvahenditest on lastele ohtlikud. Haridusspetsialist märkis, et paljudes lasteaedades puudub laste meditsiiniline teenindamine ja mitmed lasteaiahooned ei vasta ikka veel vajalikele turvanõuetele. Mitmel pool puudub turvavalgustus, tuletõrjesignalisatsioon ja -uksed. Ronimisvahendite ja kiikede alune pind ning liumägede maandumisrajad ei ole paljudel juhtudel lööki summutava materjaliga kaetud.
Murettekitav on ka see, et mõned vanemad saadavad lapsed üksinda lasteaeda.
Ja vähestel Jõgevamaa lasteaedadel on spordi- või võimlemisväljak ja võimalus basseini kasutada.
Palamusel peetud ümarlaual olid kohal ka maakonna õpilaskogu esindajad, kellel oli palju ettepanekuid ja arvamusi.
Üldharidussüsteemis tekitavad peavalu korda rikkuvad ja tunde segavad õpilased, kelle korralekutsumiseks on koolil väga vähe võimalusi.
“Oleme pöördunud ka Haridus- ja Teadusministeeriumi poole kirjaga, milles küsime, missugust mõjutusvahendit saab kool nende puhul üldse rakendada. Õpilastel on õigused, mida teatakse vägagi hästi, kuid kohustuste täitmine jääb tagaplaanile, seda sageli õpilaste kui lastevanemate puhul,? nentis Kampus.
Suur probleem on endiselt see, et alkohol on noortele liiga kergesti kättesaadav. Vahelejäämise puhul tuleb aga asi alaealiste komisjonis arutusele alles paari kuu pärast, kui asjaosaline loo ehk juba unustanud või jõudnud oma tegu korratagi.
Räägiti ka sellest, et mõnikord avaldab ka koolivägivallajuhtumite meedias kajastamine noortele negatiivset mõju. “Kui ajakirjandusse on jõudnud mingi juhtum koolivägivallast, kus lõpuks selgub, et ega tegelikult vägivallatsejale eriti midagi teha ei saagi, siis see süvendab õpilastes karistamatuse tunnet,” kurtis Kampus.
Liiga liberaalne elu
Ümarlaual osalejad leidsid, et ühiskonna suhtumine on läinud liiga liberaalseks. Kõik mõjutused, mida koolides on korrarikkujate või vägivallatsejate puhul püütud rakendada, on justkui põhiseaduse vastased ja tõlgendatavad kui inimõiguste rikkumine.
“Tunda annab seegi, et meie koolides on liiga vähe meesõpetajaid. Palamuse ümarlaua moderaator Igor Volke tõi välja ISA-mudeli puudumise, mitte üksnes isa kui lapsevanema, vaid mees-eeskuju, targa inimese puudumise nii koolis kui ühiskonnas laiemalt, kellega noored saaksid arvestada,? rääkis Kampus.
Õpilaste esindajate arvates peaksid koolid senisest enam püüdma välja selgitada, mida õpilased ootavad. “Selgus, et õpilased soovivad olla koolis tehtavate otsuste juures rohkem kaasatud. Samal ajal on õpilased väga nõus jagama infot, kui nad midagi negatiivset märkavad, ja olema ka tugiõpilasteks,” rääkis haridusspetsialist.
“Ei tohi lasta noorel tekkida sellist tunnet, ei juhtugi midagi, kui olen öösel kodunt ära, kui olen purjus või ei täida koolikohustust. Lapsed õpivad väga kiiresti niisugust olukorda ära kasutama,? kinnitas Volke.
Ümarlaudadel osalesid lapsevanemad, koolide pedagoogid, lastekaitsespetsialistid, perearstid, päästeameti ja terviskaitsetalituse esindajad, õpilased ning külalised haridus- ja teadusministeeriumist ning Tervise Arengu Instituudist.
JAANIKA KRESSA
