Vaimastvere koolis käivitus tuletõrjesignalisatsioon

 

Eelmise neljapäeva hommikul kell 10 käivitas Vaimastvere Põhikoolis levinud suits automaatse tuletõrjesignalisatsiooni. Algas evakuatsiooni- ja päästealane kompleksõppus, et kontrollida kooli valmisolekut tegutsemiseks tuleõnnetuse korral ja harjutada ametkondade vahelist koostööd õnnetuse tagajärgede likvideerimisel.

Õppuse legendi järgi olid kaks koolipoissi valmistanud pürotehnilise seadme, mis nende hooletuse tõttu koolimaja esimese korruse tualetis tööle hakkas ja tulekahju põhjustas. Tuli ja suits levivad mööda ventilatsioonišahti kiiresti üle terve koolimaja. Poisid saavad plahvatuses kõvasti viga ega suuda hoonest väljuda. Õpetajatel on nende asukoht teadmata. Sellal, kui kooli direktor teavitab häirekeskust, püüab kooli majahoidja kahjutuld kustutada, kuid komistab trepil ja murrab sääreluu. Ühel teise korruse klassil, kus üks õpilane on ratastoolis, pole tiheda suitsu tõttu võimalik evakueeruda ja nad jäävad suitsuvangi.

Et tegemist oli näidisõppusega, kaasati lisaks Lõuna-Eesti Päästekeskuse spetsialistidele vaatlejatena ka teiste koolide ja lasteaedade juhid, kes said selge pildi, kuidas taolised suurõppused tegelikult käivad ja kuidas peab kriitilises olukorras tegutsema. 

Kohal kaheksa operatiivautot

Kõledal sügishommikul oli Vaimastvere koolimaja paksu suitsu tõepoolest täis ja tuletõrjesignalisatsioon hääl kajas üle maja. Et suitsuimitatsiooniks kasutati parafiinisuitsu, mis on laialt levinud ka lõbustusüritustel, polnud laste tervis ohus. Kooli direktor Väino Ling teatas puhkenud tulekahjust hädaabinumbrile 112, õpetajad asusid lapsi koolist ja samas majas asuvast lasteaiast evakueerima.

Loomulikult oli õpetaja see, kes  klassitoa uksest esimesena välja piilus, et  hinnata väljapääsemise võimalust ja ohutust. Klasside kaupa mindigi lähedal asuva õpilaskodu juurde ja loeti lapsed üle, et veenduda, et kõik ikka välja pääsesid.

Kooli direktor sai teada, et puudu on neli õpilast  ja terve seitsmes klass koos õpetajaga. Ta andis sellest teada päästetööde juhile, kes andis päästjatele korralduse teha suitsusukeldumine ja inimesed majast välja tuua. Sündmuskohale olid jõudnud päästekomandod Jõgevalt, Palamuselt, Põltsamaalt, Tabiverest ja Koerust, operatiivkorrapidaja, kaks kiirabibrigaadi ja politsei. Sellal, kui hapnikuballoonide ja hingamismaskidega varustatud Jõgeva ja Koeru mehed suures koolimajas suitsuuttu jäänud “kannatanuid” otsisid ja välja tassisid ning meedikute hoolde andsid, tegeles Tabivere komando keldrikorruse ja teiste suitsuvabade ruumide läbiotsimisega, Palamuse päästjad aga kaugemal veevõtukohal vee toiteliini moodustamisega, et tagada vajalik kustutusvee kogus.

Koolihoonesse vett loomulikult ei lastud, tegutseti n-ö kuivalt. Põltsamaa päästeautolt võeti redelid lahti ja hakati teise korruse akna kaudu lapsi välja aitama. Agaralt oli neile abiks ka politsei, kelle põhiülesandeks oli nendel õppustel külla avaliku korra tagamine ja liikluse korraldamine. Et liikumispuudega inimest ei saanud läbi kitsukese akna välja tuua, pandi talle hingamisaparaadi lisamask ja suitsusukeldujad tassisid ta trepist alla. Maski sai ka õpetaja, kes tuli välja omal jalal. Tööle pandi tuulutusaparaadid, signalisatsioon lõpetas piiksumise, pritsimehed hakkasid voolikuid kokku rullima ja õppus saigi läbi. 

Lastele põnev, päästjatele töökas päev

“Vinge värk! Juttu ja õppusi on meil ennemgi olnud, kuid nüüd oli nagu päris: suits, tuletõrjeautod ja puha. Tunnid jäävad ka ära, saab varem koju,” olid seitsmenda klassi poisid põneva koolipäevaga rahul. Õppusega jäi rahule ka Lõuna-Eesti Päästekeskuse koolitusbüroo juhataja Tiit Piiskoppel. “Nagu õnnetuste puhul ikka, on eriti oluline koolitöötajate esmane reageering ja tegutsemine, õigete otsuste tegemine ning info edastamine. Evakuatsioon toimus siin organiseeritult ja rahulikult. Hea, et kooli lähedal on õpilaskodu, kuhu saab lapsed varjule viia. Igal asutusel peabki olema tehtud eeltöö, sõlmitud teiste asutustega kokkulepe, kuhu saab vajaduse korral evakueeruda. Vaimastvere koolis — muide, lõpetasin selle kahekümne aasta eest — on tuleohutuse seisukohalt kõik hästi. Automaatne tuletõrjesignalisatsioon, tuletõkkesektsioonid, esmased tulekustutusvahendid ja muu vajalik on olemas ja korras. Praktilised õppused aga näitavad, kas need ka käivituvad ja kas me oskame kriisiolukorras õigesti tegutseda.”

“Selliseid õppusi on vaja, mõni asi saab endalegi veel selgemaks. Päästeametiga on meil hea koostöö, oleme varemgi mitmeid õppusi teinud. Tean väga hästi, et uksed tuleb sulgeda, kuid näe, nüüd jätsin helistama minnes selle avali. Väike viivitus tekkis ka helistamisega: minu telefonid on pandud automaatvastaja peale, mis teavitab tulekahjust. Samal ajal, kui mina helistasin, helistas mulle ka robot. Läksin lauatelefoni juurde, sellestki kuulsin roboti kõnet. See aeg tundus mulle hirmpikana. Teadsin, et üks klass jäi majja ja ega minagi tahtnud siit ära minna. Tegeliku õnnetuse korral oleksime me nad kindlasti majast välja aidanud,” rääkis koolijuht Väino Ling.

Viisteist aastat tagasi mais juhtus Vaimastvere koolis aga tegelik tulekahju. “Siiski oli õnnelik õnnetus. Maja põles, aga kõik pääsesid välja ja keegi viga ei saanud. See päev jääb elu lõpuni meelde,” tunnistas kauaaegne koolijuht.  

Jõgevamaa pole kehvemate seas

Päästeteenistus kontrollib tuleohutusnõuete täitmist koolides ja lasteaedades vähemalt kord aastas. Kontrolli käigus inspekteeriti ligi 1330 haridusasutust üle Eesti. 24. septembril oligi valitsuse kriisikomisjoni korralisel istungil   arutlusel haridusasutuste tuleohutusalane olukord. Nenditi, et kõikidele tuleohutusnõuetele vastab napilt 30 protsenti Eesti koolidest. “Kõige rohkem tähelepanu vajavad 35 kooli, mille seisundit hinnati väga ohtlikuks ja mis võetakse päästeameti poolt teravdatud tähelepanu alla. Nende kõige kehvemas seisus olevate haridusasutuste seas ei ole ühtegi Jõgevamaa kooli ega lasteaeda,” teavitas Siseministeeriumi pressinõunik Signe Sillasoo. Ühtegi tuleohutuse alast pretensiooni ei olnud meie maakonnas vaid Vaimastvere Põhikoolile ja Jõgeva Ühisgümnaasiumile. Teistes leiti aga mõni suurem või väiksem puudus. Näiteks polnud seitsmes asutuses turvavalgustussüsteemi, 11 oli see aga hooldamata. Kolmes lasteaias ja kuues koolis ei oldud läbi viidud evakuatsiooniõppust, 18 kohas olid nõuded elektrisüsteemile ja -seadmetele täidetud vaid osaliselt.

“Ei piisa üksnes automaatsest tuletõrjesignalisatsioonist, tuletõkkesektsioonidest, kustutitest ja muust, vaja on ka teadmisi ja praktilisi oskusi nende kasutamiseks,” rõhutas päästekeskuse ennetustöö büroo juhtivspetsialist Tõnu Vare.

ARDI KIVIMETS

blog comments powered by Disqus