Kui 1900. aastal oli lendorava elupaikade pindala meil 5000 ruutkilomeetrit, siis 2015.aastaks oli alles vaid 550 ruutkilomeetrit. Käesoleval aastal on teada kaks uut leiukohta, kuid seire käigus on leitud ka mahajäetud elupaiku.
Lendorav on põlismetsade asukas, keda võib leida veel hajusalt põhja- ja idanaabrite juurest. Toiduks tarvitab see väike loomake kase, paju, haava ja lepa urbi ning noori võrseid, aga ka seemneid, marju, samblikke, roheliste käbide soomuseid ja männiokkaid, harva ka seeni. Enamiku oma eluajast veedab ta pesas tukkudes. Toiduotsingutel käib ta videvikus ja öösel.
Keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna juhataja Uudo Timm tutvustas Tartu ülikooli loodusmuuseumis huvilistele lendorava käekäiku.
See suurte punnsilmadega ning kurrulise lennunahaga rusikasuurune ööloom on saanud palju tähelepanu alates teatest, et aastaks 2020 on ta meil välja surnud. Lendoravauurija Jaanus Remm on välja käinud prognoosi, mis tugineb seni teadaolevale infole ja tema uurimistulemustele.
Lendorav on vanade metsade asukas
Eelmise sajandi 30ndatel aastatel koguti lendorava kohta infot kohapealsete looduskaitse usaldusmeeste kaudu. Lendorava areaal on kõvasti vähenenud ning käesolevaks ajaks on teadaolevalt alles jäänud vaid elupaigad Virumaal. 2013. aastal oli teada vaid 27 lendorava leiukohta, 2016. aastal 44. Kui neid oleks 60, oleks lootust pidada liigi püsimajäämist meil rahuldavaks. Leiukoht ei võrdu pesapuuga. Ühte asukohta mahub elama kaks-kolm emaslooma. Emasloom vajab uuringute andmetel territooriumi 8-15 hektarit.
Info saamine selle looma olemasolu kohta ei ole lihtne, sest tegemist on ööloomaga, kes tegutseb pimeduses. Lihtsaim viis leida märke lendorava elutegevusest on tema pesapuu alt kollaka värvusega ekskrementide avastamine. Looduseuurijad nimetavad seda seiremeetodit pabulameetodiks. Kevadtalvel on nende elutegevusjääkide leidmine lihtsam. Katsu sa suvel neid tillukesi ekskremente märgata!
Lendorav on vanade metsade asukas. Elupaigaks sobivad haava-kuuse segametsad. Eestis on sellel loomal pesapuuks vanad haavad, kuhu rähn on teinud õõnsuse, mis on hakanud kinni kasvama. Looduseuurijad käivad ka puude otsas ronimas, et leida märke lendoravast. Isasloomad on tundlikumad ja tulevad välja uurima. Emasloomad on pesahoidjad. Tudu saekaatri töömehed on rääkinud, et lendoravad tulid pesast välja alles siis, kui puutüvi juba saeraamil oli.
Metsaraietega on lendoravale sobilikke elupaiku kõvasti kahandatud. Vanu haavametsi, mis oleks vanemad kui 75 aastat, ei ole enam palju alles. Liikumiseks vajab loomake ka vähemalt 15 meetri kõrgust kuuske. Lendoravauurijad on koostanud sobiva elupaiga mudeli ja selle abil kaardikihil leidnud talle eluks sobilikke paiku, kus tehakse seiret loomade elutegevuse kohta.
Kuni 2007. aastani käis lendorava uurimine meil pabulameetodil, edaspidi on kasutatud ka telemeetriat. Väikesele loomale raadiosaatja panek ei ole lihtne. Samas on aasta raadiosaatjaga andnud samapalju infot kui viis-kuus aastat niisama otsimist. Meil kasutatakse uurimiseks sama tüüpi raadiosaatjaid ja metoodikat kui põhjanaabritel soomlastel. Siis saab kogutavat infot võrrelda. Praegu liigub meil ringi kaks raadiosaatjaga loomakest.
Ka rajakaameratest saab lendorava käitumisharjumuste ja päevarütmi kohta teavet. Kaamera abil saab vaadata sedagi, kes lendoraval külas käivad. Nugis on üks huviline. Arvestada tuleb sellegagi, et vanad metsad on elupaikadeks mitmetele liikidele. Kui vanu metsi väheks jääb, suureneb ka erinevate liikide kontsentratsioon neis ning nende hulgas on lendorava vaenlasi nagu händkakk ja Virumaal habekakk. Seire andmetel on lendorava elupaigad Virumaal soosaared.
Võib elada asula lähedal ja isegi linnas
Lendorav on vaikne tegelane, keda maapinnal toimuv ei häiri. Küll aga see, mis toimub tema pea kohal. Varem on arvatud, et tegemist on väga pelgliku loomaga. Tegelikkus kinnitab, et nii see ei ole. Näiteks elavad nad Iisakus, kus lähedalt läheb mööda Jõhvi-Tartu maantee. Soome näitel elavad lendoravad linnas, sest parkides on neile sobilikke elupaiku.
Lendoravale on oluline, et tal oleks liikumiskoridorid, kus metsal kõrgust vähemalt 15 meetrit. Metsamajandajad seda ei arvesta. Killustunud ja väikesed asurkonnad ei pruugi olla jätkusuutlikud, kui seda kohta tabab mingi häiring, näiteks torm või metsatulekahju. Virumaal raiutakse lendorava hirmus metsi.
Lendorava pesas võib olla üks kuni neli poega. Soomlastel on teada, et aastas on seal kaks pesakonda. Meilgi on juulis teada väikeste poegadega pesi, kus võib olla tegemist teise pesakonnaga. Praegune aeg on lendoravatel poegimisaeg.
Naaberriikides käib lendorava käpp erinevalt. Lätlased kuulutasid selle looma kadunuks, kuid nüüd on tulnud Ida-Lätist teade lendorava leiust. Valgevenes oli 20 aastat aeg, kus lendoravat ei teatud olevat, kuid nüüd teatati leiust Vitebski oblastis.
Positiivne uudis on, et käesoleval aastal said lendorava püsielupaigad kaitse alla. Protsess pole veel lõppenud, sest mõned maaomanikud on need otsused vaidlustanud ja kohtuasjad on pooleli.
Kui lendoravate arvukus langeb alla kriitilise piiri, on käidud välja mõte neid Soomest ümber asustada. Udo Timmi sõnul ei ole see mõte väga hea, sest meie lendorava asurkond on kujunenud koos Läti ja Valgevenega ning üle lahe loomadega pole see seotud. Kalleim viis on loomi kunstlikes tingimustes paljundada.
EDA TETLOV
