Palamuse kihelkonnakoolimuuseum kui maakonna keskmuuseum on väikemuuseumide rahva ikka aeg-ajalt kokku kutsunud, et infot jagada ja nõu pidada. Kui tavaliselt ongi koos oldud kihelkonnakoolimuuseumis, siis seekord otsustas muuseumipedagoog Aili Kalavus, kelle töökohustuste hulka väikemuuseumide juhendamine kuulub, viia rahva hoopis Kassinurme mägedesse, kus viimasel ajal palju huvitavat juhtunud: püstitati sinna ju tänavu muistseid eeskujusid järgides fragment palklinnusest, samuti peeti seal folkloorifestivali Baltica maapäeva ning sulatati üheks laulu- ja tantsupeotuli.
Sellest, kuidas võsastunud küngastest aastate jooksul kaunis peo- ja puhkepaik on saanud, andis väikemuuseumide rahvale põhjaliku ülevaate Eesti Metsaseltsi esimees Kaupo Ilmet, kõigi sealsete ettevõtmiste üks peamisi initsiaatoreid. Tema põhisõnum kuulajaile oli see, et edu pandiks on koostöö. Kassinurmes on asjad näiteks nii hästi edenenud tänu heale koostööle eri mittetulundusühingute, riigiasutuste jt instantside vahel. Ning tänu heale koostööle seitsme maaomanikuga, kelle valdustesse Kassinurme mäed ulatuvad.
Külmale ja vihmale vaatamata peeti pärast Kaupo Ilmeti sisuka ettekande kuulamist vabas õhus maha ka piknik tee, kohvi ja kringliga. Piknikulaua juttudest koorus välja mõte, et väikemuuseumide rahvas võiks tuleval kevadel ette võtta ühise ringsõidu, et üle vaadata maakonna olulisemad vaatamisväärsused, väikemuuseumid sealhulgas.
“Kui Palamuse muuseum on kõigil nähtud, siis teisi väikemuuseume kaemas käia pole muuseumipidajail enamasti aega või võimalust olnud. Üksteise tegemistega tutvudes saadakse aga kindlasti uusi ideid, kuidas oma muuseumi edasi arendada,” ütles Aili Kalavus.
Vähetähtis pole tema sõnul ka reklaamimoment. Kõige paremaks väikemuuseumi reklaamijaks on ju tavaliselt teine väikemuuseumipidaja: kui turist ühte muuseumi tuleb, küsib ta sealse töötaja käest tavaliselt ikka juhatust selle kohta, mida huvitavat selles kandis veel vaadata tasuks. Ning kui muuseumitöötajal naabermuuseum oma silmaga nähtud, oskab ta seda soovitada ja juhatada, kuidas sinna sõita.
“Mul endalgi tuleb aeg-ajalt ette üllatusi. Hiljuti lugesin näiteks Pala valla lehest, et Raatveres tegutseb kohaliku seltsingu eestvedaja Eha Veskimetsa rajatud väikemuuseum. Kui koos maavalitsuse turismispetsialisti Tiia Puusepaga asja lähemalt uurima läksime, leidsime eest väga vahva kodumuuseumi, mis liiatigi korraldanud toredaid üritusi ja andnud välja sisukaid trükiseid. Paraku polnud perenaine muuseumi kultuuriministeeriumis registreerinud ning seetõttu ei teadnud ka meie sellest midagi,” ütles Aili Kalavus.
Tema sõnul on registreerimine oluline ka seepärast, et projektitoetusi jagab kultuuriministeerium käesolevast aastast ainult ministeeriumis registreeritud muuseumidele. Projektitoetused on aga paljudele väikemuuseumidele ainsaks sissetulekuallikaks. Natuke paremas olukorras on omavalitsustele kuuluvad väikemuuseumid: neis on vähemalt ühele töötajale ka omavalitsuse poolt makstav palk kindlustatud. Eramuuseumide perenaised-peremehed, kellest enamik pensionieas, teevad oma tööd aga puhtalt entusiasmist ja missioonitundest. Mõistagi napib neil siis ka võimalusi koolitustel käimiseks.
“Aga üldiselt on väikemuuseumide rahvas äärmiselt tubli: ilma nendeta oleks maakonna kultuuripilt hulga vaesem,” ütles Aili Kalavus.
RIINA MÄGI
