Väikeettevõtluse areng on kahtlemata oluline kõigis piirkondades, ent erilist rolli mängivad väikeettevõtted just väikelinnades ja maakohtades, kus suuri vabrikuid pole ning tööd on raskem leida.
Tasub korrata, et Euroopa majandusruumis on 92 protsenti ettevõtetest “mikroettevõtted”, kus töötab 0 kuni 9 töötajat.
Ettevõtlusuuring “Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumused” (2005) toob välja nii arengut soodustavad kui piiravad tegurid ning igal ettevõtjal on võimalik neid kõrvutada oma käekäiguga.
Ligi kolm neljandikku kasumis, käive kasvab
Uuringust selgub, et mulluse majandusaasta lõpetas kasumiga 73 protsenti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetest ehk ligi kolm neljandikku. 2002. aastal läbi viidud samalaadses uuringus oli see näitaja 67 protsenti.
Käibed liiguvad tõusujoonel. Kolm aastat tagasi oli 69 protsendi väikeettevõtete käive alla kolme miljoni krooni ning ainult neljal protsendil üle 30 miljoni krooni. Nüüdseks on alla kolme miljonilise käibega väikeettevõtete arv langenud 58 protsendile ning rohkem kui 30-miljonilist käivet omavate arv kasvanud seitsmele protsendile.
Tänavuse majandusaasta tulemustesse suhtutakse positiivselt, käibe kasvu loodavad ligi pooled väikeettevõtjad.
Valdav enamik, ligi 90 protsenti väike- ja keskmise suurusega Eesti väikeettevõtteid põhineb kodumaisel kapitalil. 76 protsendil neist ettevõtetest on omanikuks eraisik ning 88 protsenti ei kuulu ühtegi grupi ega kontserni koosseisu.
Kolm aastat tagasi läbi viidud uuringuga võrreldes on mõnevõrra kasvanud pangalaenu osakaal uusettevõtte kapitalis ning kahanenud laen perekonnalt, sõpradelt ja tuttavatelt. Need, kes vajaksid lisainvesteeringuid, soovivad seda suuremalt jaolt vaid kuni 200 000 krooni ulatuses.
Mureks maksud ja seadusandlus
Uuringust selgub, et ligi pooled küsitletud ettevõtete juhtidest peavad suurimateks arengut takistavateks teguriteks maksukoormust, seadusandlust ja bürokraatiat.
Kolm aastat tagasi olid põhimured oma toodetele-teenustele turu leidmine, maksud ja finantseerimisvahendite kättesaadavus.
Rohkem kui pooled väikeettevõtete juhtidest peavad oma konkurentsieelisteks eelkõige häid suhteid klientidega ning alles seejärel pakutava toote või teenuse kvaliteeti.
Uuring näitas, et mullu koolitas oma töötajaid 61 protsenti väikeettevõtetest, ent vaid viiendikul hõlmas koolitus tervet kollektiivi. Kurdetakse koolituse kõrge hinna, töötajatele koolituse ajal asendajate leidmise raskuste ning ka sobivate koolitajate puudumise üle.
Millegipärast ei taha väikeettevõtjad kasutada ka nõustamisteenust. Tervelt 84 protsenti pole seda teinud, sest ei tunne nõustamise järele vajadust.
Prioriteet number üks
“Ma usun, et Eesti majanduse arenguprioriteet number üks on väikeettevõtluse arendamine, mis tagab meile konkurentsivõimelise majanduse,” ütles tol hetkel veel peaministri portfelli kandev Juhan Parts tänavu 4. märtsil Eesti Tööandjate Keskliidu konkurentsivõime teemalisel konverentsil.
Tõenäoliselt ei vaidle sellele vähemalt põhiosas vastu ei eelmiste ega praeguse valitsuse ministrite enamik. Samas on väikeettevõtluse arengust, nii muredest kui rõõmudest vaja pidevalt rääkida ka ajakirjanduses ning loodetavasti tulevad Jõgevamaa ettevõtjad siin ise Vooremaale appi. Aga kogu selle tähtsa juures ärgem unustagem, et kõige suurem osa tööinimesi teevad siiski palgatööd.
JÜRI LEESMENT
