Eestis on tööandjaid, kellel on täidetud kõik seadusest tulenevad nõuded ning kelle ettevõttes huvitutakse töötajate heaolust, ent on ka firmasid, kus töökeskkonna teemadega ei taheta või osata läbimõeldult tegelda.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses paneb tööandjale mitmeid kohustusi, mille eesmärk on korraldada ettevõtte töökeskkonda nii, et saaks ennetada tööga seotud tervisekahjusid. Tööandjal on vaja viia läbi süstemaatilist sisekontrolli, analüüsida selle tulemusi ja tulemuslikkust, viia läbi riskianalüüs ja tegevuskava riskide maandamiseks jne. Kõik see nõuab nii aega kui ka raha. Kuidas ettevõtjad sellega hakkama saavad?
Uuring näitas, et kõike ei jõua
Aasta alguses viidi sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi küsitlus-uuring, milles uuriti ettevõtete juhtide suhtumisest töökeskkonna ja töötajate tervisega seotud tegevustesse. Küsitluses osalenud 300 väikese või keskmise suuruse ettevõtte juhist või personalitöötajast pidas enamik töökeskkonna valdkonda küll oluliseks, kuid tunnistas, et ei jõua, ei jaksa või ei oska sellega sisuliselt tegelda.
Seejuures on problemaatilised just väikesed, kuni kümne töötajaga ettevõtted, aga 94 protsenti Eesti ettevõtetest just sellised ongi. Küsitluse tulemusena selgus, et kolmandik neist ei vii läbi isegi kõige elementaarsemat ja seejuures seaduse järgi kohustuslikku töökeskkonna riskianalüüsi. Tartu- ja Jõgevamaal oli riskianalüüsi teinud vaid 60 protsenti kõigist ettevõtetest.
Kahjuks näitab ettevõtete vajakajäämisi töökeskkonnaga tegelemisel ka Tööinspektsiooni värske statistika – eelmisel aastal juhtus Eestis kokku 4448 tööõnnetust, mis on ligi 500 võrra enam kui aasta varem (3971). Ka Jõgevamaal on tööõnnetuste arv märkimisväärselt suurenenud – kui 2013. aastal oli tööõnnetusi 67, siis mullu juba 105!
Kõige suurem vastutus tööandjal
Praegu kehtivate seaduste järgi on kõige suurem vastutus töökeskkonna korraldamisel pandud tööandjatele. Sellel on ka lihtne põhjus: juhul, kui töötaja veedab tööl kaheksa tundi päevas, siis möödub kolmandik ööpäevast just töökeskkonnas. Kui töökeskkonnas ei ole tegeldud ohutegurite kaardistamisega ning sellest tulenevalt ei ole tegeldud ka riskide maandamisega, siis ilmneb mõju töötaja tervisele varem või hiljem. Halvimal juhul võib tekkida kutsehaigus, mille tagajärjel on väheneb inimese töövõime. Sellest kaotab nii töötaja, tööandja kui ka ühiskond tervikuna.
Investeeringud heasse töökeskkonda tagavad aga töötajate rahulolu. Tööle tullakse ja tööd tehakse meeleldi ning sellest tulenevalt tõuseb ka tootlikkus, millest on juba otsene kasu tööandja rahakotile. Sageli tahavad tööandjad näha tulemusi ettevõtte otseses kasumis, ent tegelikult tuleks lisada valemisse ka näiteks tervisekahjude tõttu puudutud tööpäevad, vähenenud motivatsioon jne.
Siinkohal on oluline, et ei tegeletaks vaid füüsilise töökeskkonnaga, vaid ka ettevõtte sisekliimaga. Sageli on luu- ja lihaskonnavaevuste tegelikuks põhjuseks stress või muu vaimne mure.
Ühe abivahendina töökeskkonna korraldamisel on sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud töökeskkonna haldusvahend Tööbik (www.tööbik.ee). Tegemist on Eesti ettevõtetele mõeldud tasuta veebipõhise töövahendiga, kus töökeskkonna spetsialist saab teostada ettevõtte riskianalüüsi, jälgida töökeskkonnas toimuvat, planeerida töökeskkonnaga seotud tegevusi (töötajate koolitamine, tervisekontrolli läbiviimine jmt). Tööbik vähendab ettevõtte halduskoormust ning selle kasutamine on lihtne.
Pidades silmas asjaolu, et Eesti rahvastik vananeb, on meil eriti vaja hoida iga inimest ja tema tervist, et suudetaks pikka aega ja kvaliteetselt töötada. Töökeskkonna korraldamine ja edendamine on üks vahend, mis aitab seda saavutada.
Ehk ei ole reaalne saavutada olukorda, kus ei juhtu ühtegi tööõnnetust, aga kindlasti peaksime tegelema ennetustööga, et ära hoida need haigused ja õnnetused, mida on võimalik ära hoida.
ANNI KATKOSILD, sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna peaspetsialist
