Kogu oma lapsepõlve ja ka põhikooliaastad veetis praegu 20-aastane Avely Tamm Mustvees. Kui tuli aeg minna gümnaasiumisse õppima, tahtis ta proovida pisut iseseisvamat elu suuremas linnas Tartus. Sellest on tänaseks päevaks kujunenud hoopis pikem ja toredam seiklus, mis võiks olla eeskujuks paljudele noortele.
„Mul oli kindel plaan minna Tartusse ning otsustasin valida järgmiseks kolmeks aastaks teiseks koduks just selle linna ja sealse Tartu Jaan Poska nimelise gümnaasiumi,“ selgitas Avely. Aastad näitasid iseseisva elu võlu ja valu. „Alguses oli ikka raske omapäi hakkama saada. Kuid samas sain ka uusi kogemusi ja toredaid tutvusi kogu eluks. Ilmselt tänu Tartus elamisele tundsin ennast valmis astuma järgmise suure sammu oma elus ja kolima hoopis kodusest Eestist ära.“
Nii alustaski eelmise aasta sügisel Avely oma õpinguid Hollandi lõunaosas Breda linnas asuvas ülikoolis. Linn ise asub umbes 10 kilomeetri kaugusel Belgia piirist ning jääb oma suuruselt täpselt Tartu ja Tallinna linna vahele. Erialaks valis ta ristmeedia ehk siis võõrkeeles International Media and Entertainment Management.
Ülikooli valides oli alguses Avelyl kindel plaan jääda Tartusse, sest Tallinn tundus pisut liiga suur ja kodunt kaugel. Vaadates aga Eestis ülikoolide erialasid, ei leidnud ta midagi, mis oleks silma jäänud ja mida oleks tahtnud rohkem õppida.
Kevadel sattus Avely aga kuulama OÜ Bellnori infotundi võimaluste kohta välismaal õppida. „Olin kohe huvitatud Hollandis või Inglismaal õppimisest ning võtsin osa ka konsultatsioonist, kus selgus, et Hollandis asuv Breda University of Applied Sciences pakub täpselt sellist eriala, mis mulle sobiks,“ selgitas Avely ja lisas, et nüüd sündis kindel otsus minna kodust veelgi kaugemale kui Tallinn, et omandada teadmisi valdkonnas, mis talle tegelikult meeldib.
Erinevates riikides erinevad kultuurid ja kombed
„Kindlasti on välismaal õppimine hoopis teistsugune kogemus kui koduses Eestis oleks. Esiteks oli erinev, et kogu õppetöö toimub inglise keeles ja ilmselgelt oleks lihtsam ju õppida omaenda emakeeles, kuid saan praegu kenasti hakkama.
Teiseks katsumuseks oli kohanemine kohaliku kultuuriga. Näiteks on Holland tuntud kui maa, kus kasutatakse enamasti transpordivahendina jalgrattaid ja siin ongi tõesti rohkem vist jalgrattaid kui inimesi.
Kohe esimesel päeval kui sõbranna Geelika Möldriga siia jõudsime, oli selge, et peame ka endale esimesel võimalusel jalgrattad soetama, et oleks lihtsamalt linna peal ringi liigelda ja paremini kohalikku ellu sisse sulanduda. Olen märganud, et autojuhid annavad rohkem eesõigust just ratturitele kui jalakäijatele,“ tõdes Avely.
Koolis õpib üle 7000 õpilase umbes 100st erinevast riigist. „Juba meie klassis on õpilasi seitsmest erinevast riigist: Hollandist, Eestist, Saksamaalt, Bulgaariast, Ungarist, Kreekast ja Curacao saarelt. Oleme saanud suhelda inimestega nii mitmest erinevast riigist, erinevate kultuuriliste taustadega ja juba see on silmaringi laiendamisel suur väärtus,” kinnitasid neiud.
„Hollandis on tavapärane pöörduda õppejõudude poole nende eesnimedega. Olin ju harjunud, et viisakas on kutsuda õpetajaid nende perekonnanimedega, kuid leiame, et eesnimede kasutamine muudab vestluse õppejõuga palju mugavamaks ja personaalsemaks ning sel viisil on ka lihtsam neilt abi küsida,“ tunnistas Avely.
Julge eeskuju võiks innustada teisigi noori
Tüdrukud julgustavad teisigi noori julgeid samme astuma. „Kindlasti julgustan kõiki kaaluma oma õpinguteks erinevaid võimalusi valima, olgu siis valikuks isegi mitte oma koduriik. Eriti just see on omaette kogemus, mis jääb meelde terveks eluks ning on suurepärane võimalus tutvuda erinevate kultuuridega ja saada rahvusvahelisi tutvusi,” tõdes Avely, et ilmselt on see paljude jaoks suur samm mugavustsoonist välja astuda, kuid see on igati seda riski väärt.
„Kindlasti on suureks toeks kogu selle otsuse ja protsessi juures olnud pere ning sõbrad ja seda ka minu jaoks. Nemad olidki need, kes ütlesid, et kui võimalus tekib, siis ei tasuks seda käest lasta. Samuti on minu puhul suureks plussiks ka see, et sain selle tee ette võtta koos oma hea sõbrannaga, sest kahekesi koos on ikka palju julgem. Kui oleksin pidanud teise riiki päris üksinda kolima, siis oleksin seda otsust ehk tõsisemalt kaalunud,“ kinnitas neiu.
Hetkel on plaanis Avelyl kodunt eemale jääda neljaks aastaks ja seda siis kuni bakalaureuse õpingute lõpuni. Peale seda oleks võimalik jätkata veel paar aastat magistriõpingutega, kuid ta veel kaalub, kas soovib seda ette võtta.
„Eks mingil määral tekib koduigatsus ka,“ tunnistas neiu, et algus oli pisut raskem, kuid uus elu on põnev. „Seega ei ole väga aega koduigatsusele mõeldagi. Nüüd, üle poole aasta hiljem olen juba rohkem harjunud selle siinse eluga. Hoian igapäevaselt ka kodustega kontakti videokõnede teel, mis aitab ka igatsusega rohkem toime tulla. Vanematega suhtlen pea iga päev läbi Facebooki messengeri videokõne ning hoian ka kontakti ülejäänud perega. Suvel plaanin ikka korraks koju tulla ja hetkel on ka mõttes õpingute lõppedes Eestisse tagasi kolida. Kuid samas on see aeg veel kaugel ja ei tea, mis plaanid selleks ajaks on.“
Jõuludeks ja aastavahetuseks ei plaaninud tüdrukud koju tulla, sest leiti, et praegustes riskitingimustes ei ole see kuigi mõistlik.
„Tõime kuuse tuppa ning mõlemad tähtpäevad võtsime vastu praeguses kodus kahekesi sõbranna Geelikaga,“ selgitas Avely, et traditsioonilisi jõulutoite oli raske saada, kuid valmistati omamoodi seapraadi, et traditsioonidest kinni pidada.
„Tegime teineteisele kingitusi ja avasime need jõululaupäeval. Kodustega tegime videokõnesid. Aastavahetust võtsime vastu mõlema riigi kellaaegade järgi. Helistasime kodustele, soovides neile head uut aastat ning kui meil saabus südaöö, läksime välja ilutulestikku vaatama. Kuigi valitsus oli keelustanud ilutulestiku laskmise, kostusid paugud tegelikult juba lausa hommikust saati. Keelu põhjuseks oli see, et pürotehnika tõttu juhtub palju õnnetusi, kuid haiglad on hetkel ülekoormatud COVID-19 haigetega.“
Piiravad reeglid kehtivad kõikjal
Ka oma tähtsa sünnipäeva pidi Avely veetma rahulikult Hollandi kodus koos sõbrannaga kooki küpsetades. Midagi erilist sünnipäeva puhul teha ei saanud, kuna kõik asutused on kinni. „Soovin, et kõik ikka hoiaks iseennast ja oma lähedasi ning püsiks terved,“ soovis Avely sünnipäevaks.
„Minu sõpruskonnas on pigem hollandlased, kes tihti tutvustavad mulle kohalikke hollandi toite ja snäkke, mida ma peaksin proovima. Näiteks on Hollandis tavapärane jõulude ajal süüa küpsiselaadseid kondiitritooteid kruidnoten, mis mulle meenutavadki piparkooke,“ tõdes Avely.
Ent ka Hollandis on koroonaviiruse tõttu oma piirangud.
„Hollandis on hetkel eriolukord ning kõik asutused peale toidupoodide on suletud, nii ei ole meil ka võimalik klassikaaslastega kokku saada ja kooliski olla ning õppetöö toimib täielikult interneti vahendusel.“ Loengud videokõnede kaudu olid ka juba sügisel normaalsus, kuid siis oli veel võimalus korra nädalas koolis kohapeal käia. Seega, kuna neiudel pole olnud võimalust veel ühtse klassina palju aega koos veeta, otsustasid paar klassikaaslast korraldada ühise jõuluõhtusöögi läbi videokõne, mille käigus ka üksteist paremini tundma õpiti.
„Ilm on hetkel siin pigem vihmane. Sooja on keskmiselt 3–5 kraadi ja lund hetkel kahjuks ei ole,“ selgitas Avely.
„Kohalikud räägivad, et viimastel aastatel ei olegi nad lund eriti näinud, kui siis ainult lörtsi. Isegi kui peaks juhtuma, et sajab, on maapind ikka liiga soe, et lumi jääks. Seega ilmselt ei näe ka meie sellel aastal lund. Sõbrad ja pere saadavad tihti pilte paksust lumest, mis Eestis praegu on. See paneb ka meid soovima minna kelgumõnusid nautima, kuid kahjuks jääme sellest see aasta ilma. Eks kunagi jälle saan lumest rõõmu tunda!“
ULVI TAMM
