Jõgeva sotsiaalkeskuses “Elukaar” on elanikke, kellel väiksem või suurem nägemispuue. Nendele kaua elanud, kuid sotsiaalse uudishimu säilitanud inimestele käib juba üle viieteistkümne aasta raamatuid, ajalehti ja ajakirju ette lugemas kunagise Jõgeva ühisgümnaasiumi raamatukogu perenaine Vaike Pärn.
Arutatakse ka loetu üle ja vesteldakse päevakajalistel teemadel nii kodukandis kui ka kaugemal.
Möödunud reede hommikupoolikul viis Vaike Pärn Jõgeva sotsiaalkeskuse “Elukaar” teisel korrusel läbi järjekordset lugemistundi. Eelmise päeva õhtul toimunud Jõgeva haridustöötajate tunnustamisõhtul pälvis ta aga linnapea Aare Olgo ja linnavolikogu esimehe Margus Kase aukirja kirjanduslike elamuste pakkumise eest “Elukaares”. Jagamaks oma rõõmu selle maja elanikega, kostitas ta neid trühvlikompvekkidega. Vaike Pärn andis ülevaate värske ajalehe olulisematest uudistest ning jagas muu hulgas infot, kui palju maksab teenus ühes või teises meie maakonna hooldusasutuses. Seda teavet jagati Jõgeval peetud rahvusvahelisele eakate päevale pühendatud kokkusaamisel.
Algul luges Helmi Ainsaarele
Algul käis Vaike Pärn “Elukaares” raamatuid ette lugemas vaid sügava nägemispuudega Helmi Ainsaarele.
“Hooldustöötaja Merike Aas ütles, et ma võiksin lugemistunde suuremas seltskonnas sisustada. Jäin ettepanekuga nõusse. Helmi tegi see küll omajagu kurvaks, sest temal pole võimalik teisele korrusele tulla. Käin aga ikka temaga juttu ajamas ning sõbrad oleme edasi,“ rääkis Vaike Pärn.
“Vaike oskab raamatuid sedavõrd hingeliigutavalt ette lugeda, et hakkad sündmustikule lausa kaasa elama,” kiitis Helmi Ainsaar.
Vaike Pärna sõnul on paljudel“Elukaare” elanikel kirjavara hulgas omad lemmikud.
“Sagedamini soovitakse elulooraamatute ja kriminullide ettelugemist, sest eks põnevus on hinnas igas vanuses. Mõnikord võtan ise kaasa koduloo- ja ajalooteemalisi raamatuid, artikleid ajalehtedest või ajakirjadest. Hiljuti lugesime sotsiaalhoolekandest eelmistel sajanditel, kui elu hammasrataste vahele jäänud said toonastes omavalitsustes varjupaiga seekides. Samuti olen lugenud “Elukaare” elanike oma loomingut,” rääkis endine raamatukogutöötaja.
Lugema viieaastaselt
Sageli on Vaike Pärn jutustanud “Elukaare” rahvale ka oma lapsepõlvest ja noorusaastatest. “Ma olen põline jõgevalane. Lugema hakkasin viieaastaselt. Mäletan, et kaks esimest lasteraamatut, mis mul kaupluses silma jäid, olid “Helesinine vaip” ja “Tulipunane lilleke”. Haiglas olnud isa andis mulle raha nende raamatute ostmiseks. Isa oli hinnatud meistrimees, kes oskas ka suurepäraselt saage teritada ning sel põhjusel käis tema juures kliente nii linnast kui ka kaugemalt. Ka isale meeldis raamatute ettelugemist kuulata.
Nooruses töötasin Jõgeva rajooni täitevkomitees koristaja- käskjalana. Viisin kaks korda päevas Jõgeva asutustesse ja ettevõtetesse panderolle. Siis kutsuti mind tööle haridusosakonda, seejärel asusin tööle raamatukoguhoidjaks Jõgeva keskkooli ja hiljem Jõgeva teise keskkooli, hilisema nimega Jõgeva ühisgümnaasiumi,” meenutas naine.
Tähelepanekud “Elukaare” arengust
Vaike Pärn on Jõgeva sotsiaalkeskuse “Elukaar” käekäiguga hästi kursis. “Mäletan, kuidas minu kooliaegne pinginaaber, rajooni täitevkomitee sotsiaalosakonna juhataja Ella Rink (elab praegu Rakveres ) hakkas asju ajama, et Jõgeval valmiks hooldekodu. Tema ametiajal ideest kaugemale siiski ei jõutud, kuid mõned aastad hiljem algasid ehitustööd ning üheksakümnendate aastate keskpaigas peeti avamispidu. Olen olnud “Elukaarde” oodatud erinevate juhatajate ajal. Kui asutust juhtis Kalle Piiskoppel, palus ta, et ma paneksin raamatud riiulitele tähestiku järjekorras nagu päris raamatukogudes. Teist perioodi töötava juhataja Heli Raevaldi eestvedamisel on nii esimesele kui ka teisele korrusele nüüdisaegsed raamaturiiulid muretsetud. Uuenemisemärke näeb teisigi. Kevadel olin minagi kutsutud nägusa ja moodsalt sisustatud köögi avapeole. Hea koostöö on kõikide “Elukaare” töötajatega, iseäranis kultuurihuvilise ja tragi Siiri Mehidega, kes aitab ühislugemisi korraldada,” rääkis jõgevalanna, kes on ka linna staažikamatest elanikest koosneva 38 klubi aktiivne liige.
Vaike rääkis liigutatult, kuidas “Elukaare” pere talle 80. sünnipäeva puhul peo korraldas . “Aliidel jõudis kätte üheksakümnes sünnipäev. Sotsiaalkeskuse rahvas tegi aga ettepaneku tähistada seda koos minu 80. ja ajalooõpetaja Eino Veskise 84. sünnipäevaga.
Ka Veskis on keskuses sage külaline: ta käib rääkimas ajaloost ja ka sündmustest tänapäeva ühiskonnas. Sageli viibime siin ka koos. Nii saigi teoks väga vahva ja meeleolukas koosviibimine, mis kauaks meelde jääb,” ütles huvitavate lugemistundide sisustaja.
JAAN LUKAS
