Tunnustusüritusel avaldatakse austust kokku viiekümnele erinevas vanuses ja erinevatelt elualadelt inimestele üle Eesti, kes valiti välja 115 tunnustamiseks esitatu seast. Nende hulgas on abivajajate toetajaid, õlireostuse likvideerijaid, külaelu aktiviste, kultuuriürituste korraldajaid jt. Rahvusvahelist vabatahtlike päeva tähistatakse igal aastal 5. detsembril, et juhtida tähelepanu heategudele meie ümber ning tänada neid pühendunud inimesi, kes ilma tasu saamata on andnud oma osa maailma paremaks muutmiseks. Eesti vabatahtlike tunnustamisele pandi alus möödunud aastal, mille Euroopa Nõukogu oli kuulutanud kodanikuhariduse aastaks.
Pere, kes jõuab palju
Kamari Haridusselts esitas tunnustamiseks Vaike Nikluse ja Indrek Eensalu. Mõlemad on ka seltsi asutajaliikmed ja paljude ilusate ettevõtmiste algatajad. “Väga hea meel on, et meie esitatud kandidaadid leiti olevat tunnustamist väärt. Seltsielu edendamine on ju üldse tasuta ja inimesed, kes teiste heaks midagi teevad, väärivad tänu,” ütles Kamari Haridusseltsi eestseisja Kalli Kadastik.
Vaike Niklus ja Indrek Eensalu on tegelikult noor abielupaar, kelle peres kasvamas kolm last. Pereisa Indrek on ühtlasi ka Kamari külavanem. “Tenniseväljaku hooldaja, suusaradade sissesõitja ja hooldaja, lastelaagri organiseerija ja läbiviija – teotahteline, autoriteetne ja aktiivne noor mees, kes oma tegevuse ja eeskujuga on näidanud, et Kamari külas on hea elada,” on haridusselts Indrekut iseloomustanud. Vaiket aga iseloomustatakse kui kohaliku kiigeplatsi ja lipuväljaku hooldajat, laste kunsti- ja käsitööringi õpetajat, käsitöönäituste korraldajat, külakeskuse lillepeenarde rajajat ja hooldajat jne.
“See pere jõuab tõepoolest palju ja nende peale võib alati kindel olla,” kiidab Kalli Kadastik. Tavaliselt on nii, et kui nad oma lastega kuhugi lähevad, võtavad enamasti ka külalapsed kaasa.
Annad sõrme, läheb käsi…
Et kogu pere on spordilembene, hoolitsetakse ühtlasi ka teiste sportimisvõimaluste eest. Indrek ajab talvel sisse suusarajad ja puhastab liuvälja. Suviti hoolitseb tenniseväljaku eest, mille rajamise algataja ta ise on olnud. Ise näeb ja märkab, mida vaja teha, millal kusagilt Põhja-Eestist väljaku jaoks punast katet tooma sõita, koolimaja remondiasju korraldada, mullakoormaid kohale toimetada jne. Peale kõige on Indrek vallavolikogu liige, kooli hoolekogu liige jms. Koos Vaikega on nad olnud ka ühed peamised lastelaagri tegemiste korraldajad. Spordivõistlustel on kujunenud justkui enesestmõistetavaks, et Vaike teeb ära vajaliku eeltöö, mõõdab välja jooksudistantsid, koostab protokollid, kirjutab diplomid jne. Et tal on kunstimeelt ning silma ja kätt käsitöö jaoks, siis teeb ta ise ilusat näputööd, klaasvitraa?i jms ning õpetab seda ka külalastele, tema õmmeldud ja tikitud on alati ka seltsi-, küla- ja laagrilipud.
Perele kuulub kohalik kauplus, mida rohkem teatakse Nõgese poe nime all. Indrek on ka ühe kohaliku firma omanik ning teeb metalli- ja puutööd. Kui küsida, kuidas arvukate tegemiste ja pere kõrval jõuab vabatahtlikult ette võtta neid asju, mida mingite kohustuste alla liigitada ei saa, vastab Indrek, et eks mõnikord kipub ajast puudu tulema küll, aga nii see juba on, et kui sõrme oled andnud, läheb käsi ka. Kuhu sa pääsed, kui sinu peale loodetakse.
VAIKE KÄOSAAR
