Üle tee asuva maja ees seisis blond poiss. Tal oli käes oran? korvpall ja jalas laiad teksapüksid, mis olid siit-sealt katki rebitud. Suure teksavesti all oli kollane T-särk, millele oli midagi inglise keeles peale kirjutatud. Poisi juuksed olid sassis ning nägu kergelt tõmmu. Ta keskendus sügavalt, hoides palli näo kohal. Just hetkel, mil poiss valmistus palli õhku viskama, kostis üle tee maja juurest Mari hüüe:
?Tere! Kas sina oledki uus naabripoiss??
Poiss ehmus aga Mari hüüde peale nii, et pall ei lennanud üldsegi mitte korvi, vaid prügikasti kõrvale põõsasse. See vihastas poisi välja ja ta vastas vihaselt ka Marile, kes oli nende maja aiavärava juurde tulnud:
?Olen jah. Mis siis??
?Miks sa nii pahur oled? Kas midagi juhtus?? uuris tüdruk.
?Jah, sa segasid mu mängu,? vastas poiss.
Mari arvates oli poisist ülbe temaga niimoodi käituda, kui tema oli koos oma emaga õhtul neile kommi toonud.
?Kas sa neid komme said?? küsis Mari, lootes, et poiss rõõmsamaks muutub.
?Ei. Need ei maitse mulle,? ülbitses poiss edasi.
See viskas Maril kopsu üle maksa, mis peale ta ütles:
?Tead. See on väga tobe, kui sa teistega niimoodi käitud, kui sul endal midagi kehvasti läheb.?
Seejärel läks Mari minema. Oma aeda jõudnud, vaatas ta veel korra tagasi ja kuulis oma üllatuseks taas naabripoisi naeru. Too naeris nii, et silmad märjad.
?Mis on?? hüüdis Mari.
Poiss tuli päris aiaplangu vastu ja vastas:
?Ma nägin kuidas sa sel tormisel õhtupoolikul ukse taga värisesid, kui me kogemata sinu aeda tulime… isa ja emaga. Ma istusin auto tagaistmel. Sa kartsid, et me oleme mingid halvad? Naeruväärne.?
?Ei kartnud. Ja ma ei värisenud üldse. Sulle ainult tundus nii!? valetas Mari. Ta ei tahtnud, et poiss temast halvasti arvaks, ehkki ta tegelikult kartis tol õhtul väga.
?Kindel see, et kartsid!?
?Ei kartnud! Ja ma ei hakka sinuga vaidlema! Sa oled nii ülbe poiss!? hüüdis Mari ja manas näole oma kõige solvunuma ilme.
?Mis su nimi on?? küsis poiss äkki.
?Mari. Ja sinu??
?Jaan.?
?Su nime peaks ümber muutma. Ülbe Jaan sobiks suurepäraselt,? naeris Mari.
?Ma ei ole tegelikult ülbe, aga ma ei saanudki palli korvi, kui sa mind segasid,? ütles Jaan.
Mari tuli oma aiast uuesti välja ja kõndis Jaani kodu kollase väravani.
?Mängime koos?? küsis ta.
?Sina oskad korvpalli mängida? Sa oled ju tüdruk,? imestas Jaan aiaväravat lahti tehes.
?Ega tüdrukud siis kehvemad pole. Ja muide, ma oskan seda päris hästi!? itsitas Mari poisi käest palli näpsates ja korvi poole sööstes.
Kui tahad teada, mis lastest edasi sai, osta järgmise nädala Vooremaa!
