Väike-Kamari servas, Umbusi küla piirist kõigest mõnesaja meetri kaugusele jääb Tigase talu oma üheteistkümne hektari metsa ja maaga. Talu külje all lookleval, tavaliselt vähese liiklusega kruusateel ja selle servast algavas tihedas metsas oli aga mitmeks päevaks ja hilisõhtuks vaikus kadunud. Teel liikusid politsei- ja sõjaväeautod, õhus lendasid helikopterid. Poolsada politseinikku, sõjaväelast ja kaitseliitlast otsisid Tigase talust seenele läinud ja metsa kadunud meest.
?Kohe, nagu meile teatati inimese kadumisest, alustasime otsinguoperatsiooni. Kell 16.05 läks metsa kammima 11 politseinikku. Kuni pimeda saabunud otsingud aga tulemusi ei andnud. Kadunud mehe leidmiseks vajalikke jälgi ei võtnud üles ka Tartust kohale toodud politseikoer. See oli esmaspäeval, 14. septembril. Mehe kadumisest oli siis juba palju aega möödas ja vahepeal kõvasti vihma sadanud. Mehe omaksed olid teda enne meid ka otsimas käinud ning ümbruskonda omajagu palju jälgi teinud,? nentis operatsiooni juht, Jõgeva konstaablijaoskonna juhtivkonstaabel Peeter Kiuru. Ta rõhutas, et kaduma jäänud inimesest peaks informeerima politseid võimalikult kiiresti. Nüüd saadi metsa jäänud mehest teada alles ööpäev hiljem, see aga raskendab otsimistööd tunduvalt.
Mihklit ei nähtud ka õhust
Kolmapäeval kaasati otsimisoperatsioonile juba suuremad jõud: 18 politseiametnikku, 13 kaitseliitlast ja 19 ajateenijat Luunja päästekompaniist. Koos Põltsamaa vallavanema Toivo Tõnsoniga, kes jäigi otsingutel ainukeseks eraisikuks, kammis ümbrust 51 otsijat. Operatsiooni kaasati helikopterid. Erivarustusega kopter jäi tiirutama veel pimedaski, sest öösel leidvat infrapunakiired metsa jäänud inimest veel paremini kui päevavalgel. Üha tugevnev vihmasadu ja tuul muutsid kopteri lennu nii ohtlikuks, et pool üheksa tuli otsimine katkestada. Kopter oli kohal ka järgmisel päeval, kuid ka siis ei märgatud kadunud meest.
Üle kahekümne ruutkilomeetri
Neljapäeva hommikul oli Tigase talu lähedal otsimisoperatsiooni välistaabi juures nelikümmend otsijat. Põhiliselt sama meeskond, kes juba kolm päeva Umbusi metsas, soos ja rabas mütanud. Mets on tihe ja võsastunud, meeste jalge all lirtsub vesi ning taevast tuleb seda pidevalt juurde. ?Piirkond on raskesti läbitav, moodustame hästi tihedad ahelikud, meeste vahe on kõigest neli-viis meetrit, aga niigi tekib võimalus, et vahel pole kaaslast näha. Ala, kus kadunud mees võiks olla, on mitu korda läbi vaadatud. Oleme käinud läbi kuus ruutkilomeetrit, kopteri pealt on läbi otsitud 16-ruutkilomeetrine ala, kuid seni tulemusteta. Oleme siiski versiooni juures, et mees on eksinud ja me ta leiame,? kinnitas Peeter Kiuru üleeile keskpäeval.
Tasapisi kaob lootus
?Mihkel on elanud siin juba nelikümmend aastat ja tunneb oma metsas iga puud ja kändu. Ta on must küll kuus aastat vanem, aga süda ja nägemine korras ja jalad terved, ta oleks pidanud juba ammu koju jõudma. Mõned väikesed häired tal vahel ikka olid ? unustama tikkus. Ülemineva sügisel ei tulnud ta metsast ära, oli terve öö seal. Hommikul läksime kogu perega teda otsima ja leidsimegi ta siit oma kolme kilomeetri kauguselt tee ääres kõndimas. Olla oma metsa ära eksinud. Seenel käis ta tihti, korjas põhiliselt võiseeni. Esmaspäeval kella kolme paiku läksime kahekesi siiasamasse lähedale. Mihkel arvas, et siin pole seeni ega midagi ja läks minust lahku. Tema lõikas ainult suuri ja ilusaid seeni, väiksemad jättis sambla sisse minu jaoks. No kus ta siis oma seentega on? Ei tea, ei tea…,? ohkas Mihkli naisevend Leo.
?Tal oli kaasas valge plastmassämber, nii kuskil 8-liitrine, no vähemalt see oleks otsijatele silma hakanud. Oleme teda ka ise otsinud, kõik küünid ja kuurid, kuhu ta võis sooja minna, läbi vaadanud. Nüüd ju külmad ööd, aga tal seljas vaid väike pintsak, püksid ja pluus. Pikka pesu kandis ta alati, aga mida seegi aitab. Ja siinkandis pole ju marju, mida süüa. Täna juba neljas päev. Õde Annil ja emal, kes juba 96, ka suur mure. Ei tea, aga lootust jääb kogu aeg vähemaks,? muutusid Leo laused aina lühemaks.
Neljapäeva õhtupoolikul lõpetati senini kadunuks jäänud Mihkli aktiivne otsimine. Juhtunuga tegeleb edasi kriminaalpolitsei.
?Pikki päevi ja rasketes oludes tegutsenud meeskond oli väga tubli ja vastupidav. Suur tänu neile ja Kamari lasteaia kokale, kes valmistas meile korraliku lõuna- ja õhtusöögi. Samas palun kõigil, kes teavad Mihkli-Miku asukohta või on näinud teda pärast 13. septembrit, helistada telefonidel 53 416 889 või 110,? teavitas juhtkonstaabel Peeter Kiuru.
ARDI KIVIMETS
