Volikogude eelmisel volituste perioodil (1999-2002) tekkisid asendusliikmete määramise pinnalt tõsised konfliktid Paldiski linnas ja Rae vallas. Aastatel 2002-2004 on neljal korral volikogu asendusliikmete määramisega seotud vaidlused jõudnud Riigikohtusse. Kolmel eelmisel korral jättis Riigikohus valimiskomisjonide otsused jõusse.
Eelmise aasta sügisel tekkisid vaidlused volikogu liikme volituste üle Mustvee Linnavolikogus. Kuna sündmuste käiku on ajakirjanduses juba korduvalt kajastatud, ei ole otstarbekas siin seda uuesti kirjeldada.
Vabariigi valimiskomisjon Kivimurru kaebust ei rahuldanud
Valimiskomisjonide otsuste vaidlustamisel kehtib praegu kohustuslik kohtueelse menetluse kord, mille kohaselt alama astme komisjoni otsuseid vaatab läbi kõrgema astme komisjon. Vabariigi Valimiskomisjoni otsuste peale esitatakse kaebus otse Riigikohtule. Mullu 19. detsembril vaatas Vabariigi Valimiskomisjon läbi Andres Kivimurru kaebuse, mille jättis rahuldamata. Andres Kivimurd kaebas edasi Riigikohtusse ning selle aasta 7. jaanuaril Riigikohus kaebuse ka rahuldas.
Vaidlus keskendus kahele küsimusele. Esiteks, kas volikogu liige, kelle volitused on ennetähtaegselt lõppenud, saab jätkata tegevust volikogus senikaua, kuni talle pole määratud asendusliiget.
Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (edaspidi KOKS) loetletud juhud, mille puhul volikogu liikme volitused ennetähtaegselt lõpevad, on sellised, mis välistavad volikogu liikme edaspidise osalemise volikogu töös.
Seega valla või linna valimiskomisjon antud juhul volikogu liikme volitusi ei lõpeta, kuna need on juba lõppenud, ja määrab ainult asendusliikme. Nii toimis ka Mustvee Linna Valimiskomisjon, kuid muutis hiljem oma seisukohta.
Nimelt oli Lembit Kivimurd, kelle volitused lõppesid, samaaegselt ka volikogu esimees. Linna valimiskomisjon leidis vastuoluliselt, et isik, kelle volikogu liikme volitused olid lõppenud, sai endiselt täita volikogu esimehe ülesandeid kuni temale asendusliikme määramiseni.
Riigikohus tühistas kolme valimiskomisjoni otsused
Teine probleem puudutas volikogu tegutsemisvõimetust. KOKS sätestab, et kui linnavolikogu ei olnud kahe kuu jooksul volikogu esimehe ametist vabastamisest valinud uut esimeest, on volikogu tegutsemisvõimetu. KOKS ei anna siin selgeid juhiseid, kuidas sellisel juhul volikogu esimeest vabastada, mistõttu tekkiski vaidlus selle üle, mis ajast kahte kuud arvestada.
Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et kahte kuud tuli lugeda alates Lembit Kivimurru volikogu liikme volituste lõppemisest ja seega oli Mustvee linna valimiskomisjon toiminud õigesti, kui ta tegutsemisvõimetuks muutunud volikogu liikmete asemele asendusliikmed määras.
Ent enne linna valimiskomisjoni vastava otsuse vastuvõtmist (mullu 2. detsembril) oli Mustvee linnavolikogu siiski uue esimehe ära jõudnud valida (3. novembril).
Riigikohus keskenduski kaebuse läbivaatamisel küsimusele, kas volikogu esimehe valimiseks ettenähtud tähtaja möödumisel lõpevad volikogu tegutsemisvõimetuse tõttu volikogu liikmete volitused iseenesest või valimiskomisjoni vastava otsuse jõustumisel.
Riigikohus leidis, et volikogu liikme volitused lõpevad valimiskomisjoni otsuse jõustumisel ja kuna linnavolikogu oli 3. novembril valinud uue volikogu esimehe, ei olnud volikogu linna valimiskomisjoni otsuse tegemise ajal tegutsemisvõimetu.
Eeltoodud põhjustel tühistas Riigikohus nii Mustvee linna valimiskomisjoni, Jõgeva maakonna valimiskomisjoni kui ka Vabariigi Valimiskomisjoni antud vaidluse kohta käivad otsused.
Ühest küljest on KOKS-i alusel valla või linna valimiskomisjoni poolt teostatavad toimingud formaalse iseloomuga ? kindla sündmuse saabumisel tekib komisjonil kohustus vastu võtta vastav otsus, näiteks määrata asendusliikmed.
Seda põhimõtet väljendati ka 2001. aastal Riigikogus, kui arutati KOKS-i muudatust, millega asendusliikmete määramine läks volikogu pädevusest valimiskomisjoni pädevusse (nimetatud seadusemuudatus jõustus 2002. aasta 1. jaanuarist).
Eelnõu algataja Jaan Pöör selgitas, et asendusliikmete määramine on eelkõige tehniline protseduur. Teisest küljest seab Riigikohtu otsus valimiskomisjonidele ülesande hinnata ka asja sisulist külge ? kas otsuse tegemise hetkel otsuse tegemise aluseks olevad asjaolud ei ole vahepeal muutunud. Kuna volikogu tegutsemisvõimetuks muutumise ja vastava valimiskomisjoni otsuse vastuvõtmise vahel on ajaline vahe, peab valimiskomisjon seega enne otsuse tegemist täiendavalt kõiki asjaolusid kontrollima.
Vaidlus demonstreeris veel kord puudusi KOKS-is, mis ei anna alati üheselt mõistetavaid juhiseid. Alates 1993. aastast on KOKS-i muudetud üle 40 korra. Endiselt püsib vajadus uue kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järele.
Heiki Sibul, Vabariigi Valimiskomisjoni esimees
