Olukorras, kus me juba kaks aastat oleme Euroopa Liidu liikmed, on olnud igati tänuväärne pindalatoetuste rakendamine, tänu millele Eestimaa väljanägemine on muutunud märksa kaunimaks ja nauditavamaks. Eriti meeldiv, kui neid toetusi on taotletud nendelt aladelt, kus toetuse nõuete täitmiseks ei ole piirdutud tühipalja heina hekseldamisega, vaid sellega on kaasnenud ka praktiline põllumajanduslik tegevus. Nii on tänu sellele peaaegu olematusest põllumajanduses tegijaks tõusnud nii lihaveise- kui lambakasvatus.
Kus lõpeb üks ja algab teine?
Põllumajandusministri kinnitatud määrus ütleb, et toetuskõlbulik on see põllumajandusmaa, mida on niidetud või karjatatud kindlal ajaperioodil. Nüüd ongi puhkenud vaidlus, kus algab ja kus lõpeb põllumajanduslikus kasutuses olev maa. Piinlik lugu. Asi on võtnud üsna koomilisi pöördeid. Käisin ise Hiiumaal probleemiga tutvumas. Hiiumaal on küllalt palju rannakarjamaid, kus on loomi karjatatud aastasadu, sõltumata sellest, kes parasjagu riigiõuna on hoidnud. Eripära on see, et ühe osa aastast on need karjamaad üleujutuste tõttu vee all ja ühe osa vee peal. Oli mullegi uudiseks, et tõesti, taolised karjamaad on meil olemas. Ja oh õnnetust, kui kevadel karjamaana deklareeritud maatükil on kontrollijate saabudes suve teisel poolel laiumas meri. Teine probleem on ikkagi selgem määratlus, et kus algab või lõpeb põllumaa ja kus algab mets. Ranniku ja saarte eripära on, et ammustest aegadest on taoline puisniiduline kooslus olnud ka põllumajanduslikus kasutuses. Ja siia need vaidlused on maetud. Lihtsamalt öeldes: põllumajandusministeerium oma määruse lahtikirjutamisel ei ole piisavalt tähelepanu pööranud detailidele. Ja nüüd me vaidleme. Kui metsa vahel on lehma sõnnik, kas siis on tegemist metsa või karjamaaga?
Inimesed on ärevuses. Uus pindalatoetuste taotlemise periood on käes. Viimane toetuste esitamise tähtaeg on 22. mail. Kas senini põllumajandusmaana kasutatud ala on toetusõiguslik või mitte? Näiteks Hiiumaa rannakarjamaa suurusega veidi rohkem kui 30 hektarit oli selle aasta toetuste kaartidelt välja arvatud kui liigniiske ala. Nii palju kui minu kinga number 46 ja selge silmanägemine ütlesid, oli tegemist kõige naturaalsema rannakarjamaaga. Selle maa omanik oli esitanud korrektselt vaide PRIA-le ja taotles antud pinna põllumajandusmaaks lugemist. Taoline käitumine ongi väga korrektne. Samas tuleb aru saada ka PRIAst, kes puhtfüüsiliselt ei ole jõudnud kõiki neid üksikasju üle kontrollida.
9. mail toimus maaelu komisjoni arutelu, kuidas antud probleemile lahendus leida. Arutlusest võtsid osa ka põllumajandusministeeriumi ja PRIA esindajad. Komisjon otsustas kutsuda põllumajandusministri 29. maiks maaelu komisjoni koos konkreetsete ettepanekutega probleemi lahendamiseks. Komisjonis arutati ka võimalust pikendada sellel aastal pindalatoetuste taotlemise lõpptähtaega, sest taotlejatel on tekkinud hulgaliselt küsimusi. Lõpliku seisukoha, kas taotlemise lõppkuupäeva nihutada või mitte, teeb loomulikult põllumajandusminister.
Lahendus peitub koostöös
Mis on minu isiklik seisukoht? Leian, et need põllumehed, kes on kindlad, et nad tänase kehtiva regulatsiooni järgi majandavad põllumajandusmaal ja leiavad, et vähemalt 50 protsenti kasutatavast maast on praegu ja oli ka eelnevatel aastatel nii-öelda puude- ja põõsastevaba, peaksid oma südametunnistuse järgi taotlused ära täitma. On ka ju tõsi, et isegi kui 22. maiks esitatud taotlustesse on vaja teha korrektuure, siis PRIA seda aktsepteerib. Korrektuure saab teha vähemalt 15. juunini, pärast jaanipäeva alustab PRIA toetuste kohapealsete kontrollidega.
Põllumajandusministeerium peab tõsiselt kaaluma võimalust, kuidas on võimalik vastava toetuse määrust veelgi täpsustada. Taolised poollooduslikud kooslused on kindlasti Euroopa Liidu mõistes eripära. Ja taolise eripärana tuleks neid ka käsitleda aastatel 2007-2013 maaelu arengu rahade planeerimisel. Soovin kõigile, nii ministeeriumile, toetuste taotlejatele kui ka PRIAle head koostöömeelt taoliste spetsiifiliste probleemide lahendamisel. Kindlasti ei saa halastust olla aga nende taotlejate vastu, kes on teadlikult esitanud valeandmeid, soovides riigilt raha välja petta.
IVARI PADAR,
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees,
Riigikogu liige
