Vaid aastaga tippu: Kaisa Kukk ei kujuta elu ilma jooksmiseta enam ette

Eelmise aasta sügisel jooksmisega tõsisemalt tegelema hakanud Kaisa Kukk murdis ennast tänavu Eesti naiste pikamaajooksu paremikku. Jõgevalt pärit 30-aastane Kukk võitis Eesti meistrivõistlustelt neli medalit ning oli väga edukas ka rahvajooksudel, muuhulgas sai ta esikoha maikuus toimunud esimesel Jõgeva rahvajooksul.

Kuigi tiheda võistlushooaja lõpus ilmnesid märgid ülekoormusest, kinnitab septembris elu esimese maratoni läbinud Kaisa Kukk, et jooksmine on talle niivõrd südamelähedaseks muutunud, et ilma selleta ei kujutaks ta oma elu enam ettegi.

Aasta jooksul rohkem kui viiekümnel jooksuvõistlusel osalenud Kaisa Kukk ei pea ennast siiski veel tippsportlaseks. “Ma ise ütleksin enda kohta harrastaja, kuna ma ei saa spordile nii palju pühenduda, kui sooviksin,” lausus Põhja prefektuuris liikluskuritegude uurijana töötav naine. “Õed Luiged on tippsportlased – neil on võimalik ainult spordile pühenduda ja nad teevad seda maksimumiga. Aastas on nad kolm-neli korda erinevates kohtades laagrites ja saavadki tegeleda ainult jooksmisega. Mina jagan ennast peale jooksu veel töö ja lapse vahel. Käin kaheksast viieni tööl ja tööpäeva lõppedes pean leidma ka selle aja, et trenn ära teha. Kevadel olin esimest korda Portugalis kahenädalases treeninglaagris ning nägin enda peal ära, et see andis ikka päris palju juurde, kui ma sain ainult jooksule pühenduda ja ei olnud midagi muud, mis oleks mult energiat võtnud.”

Ülekoormuse märgid

Möödunud aasta oktoobris treener Urmas Randma juhendamisel tõsisemate treeningutega alustanud Kaisa Kukk esimeseks võistlushooajaks kindlaid eesmärke ei seadnud. “Esimene aasta oli meil piiride kompamiseks,” lausus tänavu 800 meetri ja maratoni vahel kõiki distantse proovinud Kukk. “Tahtsime teada, milleks mu keha valmis on ning ära proovida erinevad distantsid ja võistlused. Võistelda mulle meeldib ning ka treeneri sõnul on võistlus parim treening. Nüüdseks on aga selgeks saanud, et nii palju ikkagi ette võtta ei saa ja mingid piirid on olemas. Hooaja lõpus tulid juba mõningase ülekoormuse märgid.”

14. septembril SEB Tallinna Maratoni raames toimunud Eesti maratonijooksu meistrivõistlustel Evelin Taltsi ja Anu Teppo järel pronksmedali võitnud (Tallinna Maratoni üldarvestuses sai Kukk 1807 osalenud mehe ja naise hulgas 64. koha) ning Eesti hooaja edetabelis 2:59.08-ga kuuendal kohal olev Kaisa Kukk soovis nimelt koos treeningukaaslastega novembris startida ka Valencia maratonil, kuid vahetult enne äralendu ilmnenud muutused verenäitudes sundisid teda siiski loobuma.

“Lennupiletid olid juba ostetud ja registreeritud, aga enne käisin veel perearsti juures,” rääkis ta. “Selgus, et tegemist on rauapuuduse ja ülekoormusega. Kui raua alumine tase on muidu 10, siis mul oli see näitaja 4,7, mis on juba sinna aneemia kanti. Kehast olid lihtsalt kõik varud otsas…”

“Tallinna maratonist oleksin pidanud rohkem taastuma, kuid uued võistlused tulid peale,” selgitas Kaisa Kukk. “Nüüd olen vaikselt taastunud ja kõike rahulikumalt võtnud. Paljud jooksjad teevad hooaja lõpus pausi, et jooksmisest vaimselt puhata ning mingeid muid alasid teha. Mina aga teisi alasid väga ei tee. Ujuda ma väga hästi ei oska, suusatanud ka ei ole kunagi, seega eriti palju variante ei ole. Olen teinud nüüd rühmatreeninguid ning ka joogat, mis mulle väga meeldib.

Ise tunnen, et ma ei pea jooksmisest puhkama, vaid et pigem jooksmine ongi mulle puhkuseks muust elust.”

Treener jääb samaks

Detsembris vahetas Kaisa Kukk spordiklubi ning kavatseb uuel aastal ka võistlemist vähendada. Tänavu Sparta Spordiseltsi esindanud Kukk kuulub uuel hooajal spordiklubisse Treeningpartner. “Klubi vahetub, aga treener jääb samaks,” lausus ta. “Idee oli selles, et koondada ühte klubisse kõik need, kes Urmas Randma käe all treenivad, et meil oleks ühtne punt.”

Lisaks mitmele tuntud jooksjale, harjutavad Randma juhendamisel ka riigikogu liikmed Lauri Luik ja Kalle Palling ning peaminister Taavi Rõivas. “Kui poliitikutel töö kõrvalt aega jääb, siis teeme ikka koos trenni,” märkis Kukk.

“Loodan, et uues klubis saan rohkem oma eesmärkide täitmisele pühenduda ja kui on nii hea kambavaim ning tingimused trennikaaslaste näol, siis ma ei näe ühtki takistust enda poolt, miks mitte senisest veel rohkem saavutada,” lausus Kaisa Kukk. “Uuel hooajal võtame kindlasti võistlusi vähemaks ja keskendume kilometraaži suurendamisele. Treener suunab mind pigem maratoni poole, samas on ta aga öelnud, et selleks, et maratoni hästi joosta, peavad ka lühemad distantsid head olema.”

Kui siiani meeldis Kaisa Kukele erinevatest distantsidest enim 10 kilomeetrit, siis lõppenud hooaja järel tundus ka talle, et pikemad maad on isegi paremad. “Võib-olla on mul vastupidavust ja kannatamisoskust rohkem kui kiiruslikke omadusi. Eks see tuleneb ka vanusest, et kiirust enam nii palju ei ole kui noorematel.”

Võistlema piiri taha

Lisaks kohalikele maratonidele, soovib Kaisa Kukk järgmisel aastal ennast kindlasti proovile panna ka piiri taga. “Välismaal elab rahvas jooksjatele rohkem kaasa ja melu on hoopis teine,” ütles ta. “Juba kogemuse mõttes tahaksin ma midagi sellist läbi teha. SEB maratonil oli korraldus küll väga hea, aga Valencias jooksnud trennikaaslaste sõnul on just rajaäärne rahvas võrreldamatu. Publik oli seal fantastiline olnud: igal sammul oli keegi, kes ergutas ja jooksja nime hüüdis, sellest saad nii palju energiat juurde. Eestlased kuidagi ei julge väga kaasa elada ega ergutusi hüüda. Tallinna maratonil jooksin koos Margus Pirksaarega ja vahepeal Margus hõikas lausa pealtvaatajatele, et kuulge, ergutage ometi jooksjaid.”

Eestis on naiste maratonijooksus hetkel konkurents koondisekohtadele küll äärmiselt tihe, kuid Kaisa Kukk ei karda välja öelda, et loodab kunagi ka tiitlivõistlustele pääseda. “Kindlasti ma unistan sellest,” ütles ta. “Jooksmine on mulle südamelähedaseks saanud ja mingid eesmärgid peavad ju olema, et kõike seda teha. Minu jaoks on just areng oluline ja selle nimel teen ma trenni. Kui ma lihtsalt naudiksin jooksmist, siis ma võiksin ka metsas jooksmas käia ning ma ei peaks nii palju võistlema või ennast proovile panema. Mulle on tähtis ise areneda ja oma piire kombata, midagi saavutada.”

Aktiivne juba koolis

Kuigi Kaisa Kukk on jooksmisega tõsiselt tegelenud vaid natuke rohkem kui aasta, ei sündinud tema otsus ennast pikamaajooksus proovile panna siiski päris tühjalt kohalt. Sportlikult aktiivne on ta olnud kogu oma elu ning ka jooksmisega on Kaisa Kukk varem tegelenud. Kuid nagu ta ise ütleb, tegi ta seda siis rohkem oma lõbuks ja kaootiliselt.

“Lapsepõlves sai väga palju liigutud,” meenutas kolmelapselises peres kasvanud Kaisa Kukk. “Vanaema juurde minnes sõitsime käikudeta ratastega Laiuse mäest üles, jooksime paljajalu kruusateel koeraga ringi. Oli selline aktiivne eluviis.”

“Kooli ajal mängisin natuke võrkpalli ning kuuendas-seitsmendas klassis hakkasin tantsimisega tegelema. Merleen Läänemägi tantsutrupi trennid kestsid kultuurimajas sageli kuni kaks ja pool tundi, sealt on kindlasti vastupidavust juurde tulnud. Kehalise kasvatuse tunnid meeldisid mulle väga ning oma klassi kiireima jooksjana pandi mind ka maakondlikele võistlustele kirja. Jooksin need võistlused ära ja sain ka mingid kohad, aga jooksutrenni ma enne keskkooli ei teinud.”

“Keskkoolis tuli kehalise kasvatuse õpetajaks Piret Koll ning tema ütles, et ma võiksin kergejõustikku tõsisemalt proovida, kui see ka juba niisama hästi välja tuleb. Paar aastat sain Jõgeval trennis käia, kooli lõpetamise järel läksin aga Tallinna edasi õppima. Piret Koll pakkus, et ta võiks mulle Tallinnas mõne treeneri otsida, aga kuna õpingud sisekaitseakadeemias algasid Paikusel, kus olime kolm kuud, siis seal läks energia rohkem sisseelamisele ja õppimisele. Treeningutest olid meil esikohal enesekaitse ja üldvastupidavuse arendamine ning erialane ettevalmistus.”

“Kui Tallinna tagasi tulin, tegelesin jälle tantsimisega,” ütles Kaisa Kukk. “Sylvesteri võrkpallimeeskonna tantsutüdrukutega käisime lisaks võrkpallimängudele ka erinevatel üritustel esinemas. Kui tantsutrupp laiali läks, hakkasin Audenteses rühmatreeningutel käima ning oma lõbuks sörkisin ka natuke Pirital.”

Käega ei löö

Jooksuharrastuse juurde jõudis Kaisa Kukk tagasi 2010. aastal, kui otsustas osaleda mõnel rahvaspordiüritusel. “Soovisin näha arengut, aga rühmatreeningutel käies ei saanud aru, kas see mõjub või mitte,” selgitas ta. “Tahtsin teada, et kui ma jookseksin, kas siis on tulemustes arengut märgata.”

Kõrvemaa jooksul sai Kaisa Kukk tookord 16 km distantsil naistest seitsmenda koha ning juba järgmisel päeval osales ta ühel teisel võistlusel, kus enda jaoks tundmatut jooksjat märkas tuntud treener Olavi Valner. “Ta küsis, et kes ma olen ja kuidas ma jõuan mitu päeva järjest joosta,” meenutas Kaisa Kukk. “Valner pakkus, et võib mulle meili peale treeninguplaane saata ning sealt see mõnes mõttes alguse saigi.”

“Vahepeal olin aga lapsega kodus ning sportimises oli paar aastat pausi,” jätkas Kaisa Kukk. “2013. aasta kevadel liitusin  spordiklubiga Jooksupartner, käisin korra nädalas treeningutel ja natuke ka võistlesin, aga erilisi tulemusi ei olnud. Möödunud aasta septembri algul läbisin aga Tallinna Sügisjooksul 10 kilomeetrit ajaga 39.04 ja sain naiste hulgas viienda koha. Natuke hiljem läksingi Spartasse ning hakkasin Urmas Randma käe all tõsiselt treenima.”

Kaisa Kukk tunnistab, et lapse ja töö kõrvalt sportlasekarjääri alustamine on olnud keeruline. “Oleksin võinud käega lüüa, aga sisemine soov ja teadmine oli, et kui ma pingutan, siis tuleb ka tulemus. Mulle meeldibki valida keerulisem tee ning end pidevalt proovile panna. Teistele omaealistele ei julge ma aga sama teed soovitada. Inimene peab endale selgeks tegema, mis tema jaoks elus tähtis on või kui palju ta on nõus sellele aega ja kõike muud pühendama,” ütles ta.

“Kõik see tuleb tegelikult mingi muu asja arvelt. Kui sul on perekond, siis võib-olla on targem seda hoida ja sporti teha vähemal määral. Kui teha suurte koormustega ja palju võistelda, siis kõik muu kannatab, kuna see võtab ikkagi nii palju aega ja energiat, aga rõhutan, et oma valikud tuleb igaühel ise siin elus teha. Mulle on aga jooksmine nii meeldima hakanud, et ma ei kujuta elu ilma selleta ette ja ma olen seadnud selle oma elus üsna kõrgele kohale.”

Kaisa Kuke elukäik

*Sündis 1984. aasta 27. juulil

*2003. aastal lõpetas Jõgeva gümnaasiumi ning 2007. aastal sisekaitseakadeemia

*Samast aastast töötab Põhja prefektuuris, kus on korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse uurija

*Teenistusaste: vanemkomissar

*Kasvatab poega

*2014. aasta Eesti meistrivõistlustel võitis 10 000 meetri jooksus ja ekidenis hõbemedali ning maratonijooksus ja poolmaratonis pronksmedali

*2014. aasta paremad tulemused:

maraton 2:59.08

poolmaraton 1:21.17

10 km maanteel 36.58

10 000 m 38.15,02

5000 m 19.00,54

1500 m 4.51,82

800 m 2.17,76

Piret Koll, kergejõustikutreener, Jõgeva põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja

“Kaisa Kukk jäi mulle silma sellega, et ta võitis maakonna krossijooksuvõistlustel teisi pikalt. Tema oli täiesti omaette klassist ja siis tulid kõik teised. Alustasin sel ajal Jõgeval kergejõustikutreeninguid ning kutsusin ta trenni. Käisime Kaisaga ka juunioride Eesti meistrivõistlustel, kus ta jõudis esikuuikusse. Mäletan, et Kaisa oli kooli ajal hästi tahtejõuline. Ta oli tõsise suhtumise ja olekuga, samas oli ta alati hästi positiivne ning mitte kunagi ta ei virisenud ega hädaldanud.” 

i

MATI ALEV

blog comments powered by Disqus