Vaiatu pargis peeti üleeile traditsioonilist Jakobsoni talupäeva ja laata. Osta võis nii kohalike aiapidajate kasvatatud köögivilja- ja lilletaimi kui ka ookeani tagant toodud eksootilist ökokraami.
Laadaplatsile jõudes lööb mulle kohe ninna terav, aga samas mõnus küüslaugulõhn. Seda levitab värskelt valminud küüslaugupesto. Seekord tegutseb talupäeva laadal nimelt Jõgevamaa Koostöökoja toiduspetsialisti Ülle Juki juhendatav roheliste aia- ja pargitoitude õpiköök ning esimesena ongi seal valminud küüslaugupealsetest, parmesanist, pähklitest, sidrunimahlast ja õlist koosnev vürtsikas pesto.
Järgmise leivakatte, kanepitembi jaoks on kanepiseemned juba uhmerdatud, kuusekasvud hakitud ja toorjuust lisatud. Kohe lähevad juurde ka pannil praadivad sibulad. Sibulapanni segab õpetaja ise, õpilased Aive ja Vaike on ta aga pannud muna hakkima ja võilille kollaseid keelõisi õisikust välja noppima.
“Neid läheb vaja tavalisest veelgi kollasema munavõi jaoks,” ütleb Ülle ja juhib tähelepanu erakordsele värviharmooniale: kollaseid õisi nokkival Vaikel on seljas kärtskollane jakk ja peas sama karva müts. Õpiköögist lahkudes olen pisut mures oma hingeõhu pärast: see on küüslaugust küllastunud. Õnneks ei jookse järgmised vestluskaaslased mu eest nina kinni hoides kuhugi. Ilmselt on nemadki küüslaugusõbrad.
Laadaplats on seekord kauplejaid nii täis, et kasutusele on tulnud võtta isegi platsi keskosa.
“Päris palju on iga-aastasi käijaid,” tõdeb laada korraldajate hulka kuuluv Vaiatu Küla Seltsi juhatuse esimees Liina Abram. “Aga on ka uusi tulijaid.”
Üks uutest tulijatest on Saaremaa mees Erik Talu, kes pakub puidust meisterdatud köögitarvikuid. Noh, ja kus siis Talu-nimeline inimene ikka peaks olema, kui mitte Jakobsoni talupäeval!
“Kõige parem asi, mis mul pakkuda on, on eriliselt terava otsa ja hea kujuga pannilabidas,” kinnitab Talu ja lisab, et see ei lähe ka pikemaajalisel kasutamisel nüriks. Müügiletil on ka palju kadakapuidust valmistatud esemeid. Küsin, et kas Saaremaale ikka veel mõni kadakas alles ka on jäänud või on võinoa- ja pannilabidameistrid kõik juba maha võtnud.
“Oh, praegu võetakse Saaremaal, Muhumaal ja Läänemaal rannikult nii palju kadakaid maha, aga ikka neid jätkub. Kui maha ei võetud, kippusid rannad umbe kasvama,” vastab Erik Talu.
Tuli luurele
Vaiatusse on pikka kasvu saarlane n-ö luurele tulnud. Kui varem on ta käinud enamasti suurematel ja tuntumatel laatadel, siis nüüd on ta otsustanud ka väiksematel laatadel käimise otstarbekust testida.
“Suurtel laatadel tuleb mõnikord ette, et inimene, kes su kaupa osta tahaks, ei saagi seda teha, sest inimvool kannab ta leti eest minema,” ütleb Talu.
Ka Valve Lindla Viljandimaalt Võlli-Kingu talust kiidab, et Vaiatu laada sugusel väikesel laadal on tunduvalt mõnusam olla kui suurtel laatadel meeletu rahvamassi sees. Väikesel laadal saab müüjagi vahepeal platsil tiiru ära teha, suurel on ta leti taha justkui naelutatud.
Valve Lindla on Vaiatus müümas käinud päris mitmel korral. Algul müüs ta põhiliselt käsitööd, nüüd rohkem talukraami, nagu Šoti mägiveise lihast vorstid ja konservid, talusink, ebaküdooniasiirup jms.
“Möödunud aastal ma Vaiatu laadal ei käinud, aga ülemöödunud aastal oli ostjaid tunduvalt rohkem kui täna,” kinnitab jutukas viljandimaalane.
Natuke kehva ostmist kurdavad ka taimemüüjad, keda on laadal kõige rohkem. Mõned ütlevad, et rahvas ei julge veel taimi peenrale ega kasvuhoonesse istutada, sest kardetakse öökülma tulevat. Enno Jõgevalt arvab aga, et inimesed on üldse mugavaks läinud ega viitsi endale enam ise köögivilja kasvatada, sest poest on kõike võtta küll ja veel.
“Taimede pakkujaid on ka päris palju,” ütleb Jõgeva taimekasvataja.
Tal endal on pakkuda kurgi-, tomati-, kapsa-, kõrvitsa- ja kabatšokitaimi. Isegi arbuusitaimed on olemas.
“Arbuus kasvab meie tingimustes väga hästi,” kinnitab Enno.
Selgub, et Torma vallavanem Triin Pärsim ei kuulu kartlike ega ka laiskade hulka. Taban ta nimelt taimeleti juurest: ta on ostnud tomati- ja petersellitaimi.
“Ostan tomatitaimed enamasti ikka Vaiatu laadalt ära,” kinnitab vallavanem. Ta kannab naiskodukaitsja laigulist välivormi. Mitte niisama, vaid sellepärast, et Torma naiskodukaitsjad müüvad laadaplatsile püstitatud telgis õnneloose.
“Loterii tuluga toetame lasteaiale õppevahendite ostmist,” ütleb Triin Pärsim.
Tants ja lilled
Palalt pärit Julia Tross on toonud laadale kenad lilli täis istutatud amplipotid. Temagi ütleb, et mõned inimesed on lilled öökülmahirmus ostmata jätnud.
“Põhiametilt olen ma lasteaiaõpetaja ja tantsujuht, aga olen juba üle kümne aasta kevaditi amplililli kasvatanud. See on meeldiv lisatöö, sest nii tore on teistele inimestele silmailu pakkuda,” ütleb särava naeratusega Julia. “Torma valda on mul põhiliselt asja tantsimise pärast: ma olen Torma naisrahvatantsurühma juhendaja. Kevaditi võtan aga proovi tulles ka lilli kaasa, sest ikka soovib keegi neid osta. Üldiselt müün ma neid aga laatadel: mai keskelt jaanipäevani ongi mul kõik nädalavahetused laadal käimistega hõivatud. Tänavu tuleb üks nädalavahetus küll vist naiste tantsupeo tõttu vahele jätta. Kuulun ise lavastustoimkonda, tütar tantsib ja mees peab tööl olema, nii et kellestki pole laadale minejat.”
OÜ Armastusest Inspireerituna on taas üks selle laada uustulnukas ja nende telgist võib osta trendikaid ökotooteid, nagu jaanileivapuu jahu, orgaaniline bulgur, must ja punane kinoa jne. Mõned tooted on pärit õige kaugelt, nagu Peruust ja Boliiviast.
“Meie tooted vastavad kõik toortoitlaste nõuetele, st on kuivatatud mõõdukatel temperatuuridel ning neis on säilinud kõik vitamiinid, mineraalained ja ensüümid,” ütleb ökotooteid müüv Kadi Kõllamets. “Kaup on täna päris hästi läinud. Kõige rohkem on ostetud datleid, kookospählisuhkrut ja kakaotooteid. Inimesed on järjest teadlikumad ja valivad hoolikamalt, mida söövad.”
Üks noor lapsega pere uuribki parasjagu hoolikalt telgis väljas olevaid tooteid. Neid saabki osta ainult laatadelt ja internetipoest: n-ö päris poodi OÜl Armastusest Inspireeritud polegi.
Laadalt lahkudes leian veel ühe rahuloleva müüja. Maare Simo Saare vallast ütleb, et müüs elukaaslase Sander Kajaste tehtud vahva aiakiige maha juba hommikul, ainult et ostja ei viinud seda veel minema. Tegelikult on uhkes aiakiiges ka Maare enda kätetööd.
“Mina aitan puitdetaile lihvida ja asju kinni hoida, kui midagi kokku panna on vaja,” ütleb Maare.
Kiikede, aiamööbli, mängumajade, liivakastide ning palkmajale sobivate akende tegemine on Sandrile ja Maarele justkui hobi. Põhiametilt on üks automaaler ja teine ehitusviimistleja.
“Aga mõni kiik või liivakast tuleb nädalas ikka valmis teha. Siitki kogusin päeva jooksul mitu tellimust,” sõnab Maare. “Materjaliga pole meil muret: seda saame oma metsast. Ja ideid Sandril juba jätkub.”
Laat jääb minust kestma. Kauplemine enam ehk väga elav pole, küll aga istutakse meelsasti lava ees ja nauditakse Türi ansambli Lõõtsaliigutajad esinemist. Talupäev ja laat liidab Vaiatu kogukonda ja toob neile kord aastas päris palju külalisi.
RIINA MÄGI
