Ungaris Budapestis tegutseva ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) Euroopa ja Kesk-Aasia piirkonna peakontor otsustas käivitada rukki kasvatamise ja tarbimise propageerimiseks projekti. Tegevuskava koostamise tellis FAO Eesti Rukki Seltsilt kui tegevusvaldkonna rahvusvaheliselt tunnustatud organisatsioonilt.
Projekti eesmärk on koondada ühe ettevõtmise alla kõik Euroopas, kaasa arvatud Türgis rukkiga tegelevad sordiaretajad, seemnekasvajad, veskite omanikud ja leivaküpsetajad ning tõsta inimeste teadlikkust rukkileivast kui väärtuslikust toidust,” ütles Eesti Rukkiseltsi president Vahur Kukk, kes aitab eksperdina FAOl projekti koostada.
Projekti elluviimine toimub FAO toiduohutuse ja tarbijakaitse peaspetsialist Eleonora Dupoy juhendamisel.
Vahur Kuke sõnul saadetakse kutse osaleda rukkiprojektis kolmekümne viiest Euroopa ja Kesk-Aasia regiooni kuuluvast riigist kolmekümne neljale.
“Kõige suuremad rukkikasvatajad on Venemaa, Poola ja Saksamaa. Järgmisse gruppi kuuluvad kasvatamise mahult Valgevene ja Ukraina. Eeldatavasti liituvad rahvusvahelise projektiga lisaks Eestile ka traditsioonilised rukkikasvatajad Läti ja Leedu, samuti Soome jt.
Oluline osa rukkiprojektis on Šveitsil, samuti loodetakse projekti kaasata ka Türgi. Tänavu lõpetame eeltöö, mille raames kogusime informatsiooni rukki kasvatamise ja kasutamise kohta maailmas. FAO saadab riikide mitmetele institutsioonidele kutsed, esitades päringu, kas nad soovivad ühineda rahvusvahelise rukkitee projektiga.
Oma rukkiprojekt Eestiski
Vahur Kukk märkis, et Eestis on käivitatud Eesti Rukkitee projekt, millega on ühinenud rukkiaretaja krahv Bergi lossi haldaja SA Sangaste Loss, Sangaste vallavalitsus, Sangaste Rukki Maja, Eesti Maaülikool, Eesti Taimekasvatuse Instituut ja põllumajandusettevõtja Väike-Maarjast, rukkikuningaks kroonitud Hans Kruusamägi, samuti Moe Peenviinavabrik. Samuti soovib tema sõnul projektiga liituda Carl Robert Jakobsoni talumuuseum.
Väärikad juubelid lähenevad
„Tuleval aastal saab Eesti Rukki Selts viieteistkümne aastaseks. Rukkisordi ’Sangaste’ aretamisest möödub 140 aastat, „rukkikrahv” Bergi sünnist aga 170 aastat.
Meie eesmärk on anda inimestele informatsiooni rukki ja rukkitoodete väärtuslikkusest toiduna. Rukkivalkude aminohappeline koostis on inimorganismile väga soodne, kindlasti peab mainima ka rukkitoodete võimet pärssida pahaloomuliste kasvajate arenemist, sest rukkitooted sisaldavad antioksüdante. Eesti Rukki Seltsi tegevust on väga palju toetanud ka põllumajandusministeerium. FAO raames teostatava rukkiprojekti käivitamisele on andnud märkimisväärse panuse välissuhete osakonna juhataja Ruve Šank.
Rukkiseltsis ollakse veendunud, et iga riik peab suutma toota oma rahvale piisavalt toitu ja seda eesmärki püüab rukki kasutamise propageerimisega täita ka selts. Püüdleme selle poole, et inimene sööks 100-120 grammi rukkitooteid päevas. Seltsi liige professor Mihkel Zilmer on rukist nimetanud üheks osaks normaalsest toitumisest. Agronoomiliselt on rukis külvikorras väga sobiv kultuur, mis võtab ära teatud koormuse kevadtöödelt ja viib selle sügisele. Rukist saab kasvatada ka kuivematel ja liivasematel muldadel, andes sealgi hea saagi,” rääkis Eesti Rukki Seltsi president. Ta mainis, et tuleval aastal Milanos peetaval maailmanäitusel Expo 2105 on Eesti ekspositsiooni tänavatoiduks rukkileivatasku vürtsikilu ja vutimunaga. “Plaanis on ehitada Milanos välja rukkiküla ja kutsuda sinna kõiki rukkiga tegelevaid teadlasi ja ala asjatundjaid paljudest riikidest.
Nii tugevneks koostöö rukkiaretajate, seemnekasvatajate ning põllumeeste vahel. Ettevõtmine toob kasu kõigile, kes kasutavad rukist ja rukkitooteid toiduks,” lisas Vahur Kukk.
i
JAAN LUKAS
