Toon Vooremaa lugejate ette valiku Oskar Lutsu kirjapanekuist tema aastatel 1918-1919 peetud päevikust. Need märkmed näitavad, et rohkem pinnapealseks ajaviitekirjanikuks tembeldatud Luts oli väga terane vaatleja ning suutis juba paarikümneaastase noorukina süüvida Venemaal toimunud sündmuste olemusse. Seda ei suutnud paljud temast vanemad eesti ja vene kirjanikud.
(Oskar Luts oli I maailmasõja ajal sõjaväefarmatseut Pihkvas, Varssavis, Dvinskis ja Vilnos, aastatel 1915-1918 elas Vitebskis. 1918. aasta augustis tuli koos abikaasa ja väikese pojaga Eestisse – toim.)
5. jaanuaril 1918
Enamsus näib olevat jõudnud oma kõrgemale astmele. Vitebskis konfiskeeritakse elanikkudelt ülearuseid toiduaineid. Rekvisitsiooniga töötab ühes hulguste kari, kes ei lepi mitte ainult toiduainetega, vaid võtab kõik ära.
Eile lasti Vaksali uulitsal kuulipildujatest raudtee-depoo pääle – kõneldi: et seega raudtee-teenijaid hirmutada, kes koosolekut pidanud ja enamlaste toimetuste pääle streigiga ähvardanud. Täna lubasid enamlased avada Asutava Kogu ja selle auks oli Vitebski tänavail laskmine. Ratsanikud paugutasid revolvreid, et rahvast laiali ajada. Ehk nad küll olla õhku lasknud, olla niihästi eile kui ka täna mõni inimene surma saanud.
14. jaanuaril 1918
Reostama tähendab lossi või mõne muu ehituse konfiskeerimist revolutsiooni otstarbeks.
Postisaadetisi ei tsenseerita enam. Kõiksugu vene matskad ei sori enam pesemata kätega saadetavate asjade seas.
Lenin-Trotski uuem “dekreet” käivat nii: “Äripäevad kaotatakse, jäetakse ainult pühapäevad. Õli- ja küttematerjali puudusel kustutatakse talv aastaaegadest maha. Soldatiseisus kaotatakse, kõik sõjaväelased nimetatakse ülemjuhatajateks. Kuidas tekkis polkude numeratsioon? Tekkis sellest, kui palju miitinguid iga polk ühe öö-päeva jooksul suutis pidada. Näit. 90-nes polk jne.
15. jaanuaril 1918
Kõik maailma rahvad on otsekui seakarjaks muutunud.
29. jaanuaril 1918
Sotsialism… aga vene mees on ainult seni valmis ühesuutasaselt jagama, kuni tal midagi ei ole. Läheb Vene soldat koju, kus siga, kaks lammast, lehm, hobune ja maad on, siis annab ta esimesele, kes sotsialismist juttu teeb, kirvega pähe. Ideaalses riigikorras on maksev enamuse tahtmine. On enamlased enamuses? Miks kardavad nad siis rahva valitud Asutavat Kogu? Arvavad enamlased, et rahvas isegi ei tea, mis neile hää on, et ainult nemad seda teavad ja pakuvad? Ometigi nõuab sotsiaalne riigikord kõrgel kultuuritasemel seisvat rahvast.
Igal pool (Euroopas) hakkab sotsialism enne maksma kui Venemaal. See, mida praegu näeme, on kunstlikult tekitatud. See on Nietzsche padakonn, kelle kotkas pilvini tõstis ja siis laskis tagasi porisse langeda.
25. veebruaril 1918
13 päeva võrra lükkas Lenin aja edasi. Seega võib leppida, aga ärgu püüdku ta aega edasi lükata 13 aastasaja võrra. Enne seda on sotsiaalset riigikorda Venemaal vaevalt loota.
Kroonu varandus… Vaadatagu enne, mis tehakse niinimetatud rahvavarandusega ja kõneldagu siis sotsialismist. Kõige paremad ei jõua oma käsa puhtaks hoida.
5. aprillil 1918
Pääle enamlaste ajalehtede ei luba kohalikud võimud teisi päälinna lehti müüa. Paar korda ostsin hõlma alt “Nov Zhizni” – aŽ1rbl. Julgelt sõdib seal M.Gorki enamlaste võimuga ja ütleb neile teravat tõtt.
24. aprillil 1918
Keskmine kartul maksab 40 kop., s-o niisama kallis kui 1 kanamuna.
23. juulil 1918
Ennemalt kõneldi elukallidusest ja ka mõningaist muust asjust – nüüd ainult elukallidusest.
Kuulus enamlaste leivastamise tsentralisatsioon.
(Augustis naasis Luts abikaasa ja 11. aprillil sündinud pojaga kodumaale.)
12. novembril 1918
Eesti üliõpilased boikoteerivad saksa ülikooli.
Ajalehed käivad jälle ilma eeltsensuurita. Raudteel peetakse palju toidukraami kinni, mis sakslased tahavad maalt välja saata.
18. novembril 1918
Siiski oli see kena nõu, et Volossovitschist ära tulin. Ehk küll on kodu kaugel olles palju armsam, kui siis, kui ise kodus oled.
12. detsembril 1918
15. detsembriks lubatud siit Saksa väed välja viia. Nähtavasti ei saa nad selleks ajaks minekuga valmis, sest neid on siin veel küllalt näha, olgugi, et nemadki kibedasti kolivad, kraami ja toiduaineid vaksali poole veavad. Vist tahavad nad Eestit toiduainetest hoopis lagedaks teha ja siis alles ära minna.
20. detsembrist 1918 kuni 11. jaanuarini 1919 peremehetsesid Tartus Vene enamlased.
20. jaanuaril 1919
Imestusväärselt ruttu tekkis teguvõimeline Eesti sõjavägi. Siit läksid nad kuu aja eest minema nagu lamba kari, aga tulid tagasi korraliku sõjaväena. Tartu võttis Kuperjanovi Partisani Salk, mis tuli ühes soomusrongidega.
Ühtlasi langes Narva täna Eesti vägede kätte tagasi, kusjuures Bronstein (Trotski) ja Anvelt peaaegu vangi olla pidanud sattuma. Kahju, et ei sattunud – neid mõlemid oleks võind pärast kalli raha eest rahvale näidata. Sellest oleks kindlasti rohkem raha sisse tulnud kui Eesti viieprotsendilisest sõjalaenust.
Mõtted pärast Tartu vabastamist: Oh, need ei olnudki õiged enamlased või kommunistid. See oli lihtne röövlisalk, kes kord võõra varanduse ja elu kallale pääses. See oli ainult enamluse ja kommunismi paroodia selle kõige vastikumal kujul. Tapeti umbes 60 inimest, rööviti, mis kätte saadi ja kust saadi. Kui palju osteti apteegist palderjanitilkasid pärast enamlaste minekut!
29. jaanuaril 1919 on päevaraamat poolelt lauselt katkenud.
LEMBIT AADER
