Eesti Olümpiakomitee algatus minna maakondadesse ja sõlmida lepped, mis nüüd on jõudnud vahekokkuvõtete tegemise, vigade paranduse ja uute ideede sissetoomise faasi, on tänuväärne. See näitab, et olümpism pole süsteem, vaid vaimne hoiak, mille kujundamiseks ongi vaja õlad kokku panna.
Lepete allkirjastamisega tunnustas Eesti Olümpiakomitee paiku, kus on heal järjel nii tippsport, harrastussport kui ka mõlema arenguks vajalik lai alus ehk liikumisharrastus ja tervisesport. “Sport saab täita oma olulist sotsiaalset rolli vaid siis, kui haarab lisaks tippspordile ka liikumisharrastuse ja harrastusspordi,” kirjutab EOK president Mart Siimann olümpiakomitee aastaraamatu sissejuhatuses.
Äsja ilmunud Jõgeva maavalitsuse infolehes nr 5 toob perearst Sirje Alusalu välja tervise valemi. Tervis sõltub tema sõnul 50 protsendi ulatuses eluviisist, 20 protsendi ulatuses pärilikkusest, 20 protsendi ulatuses keskkonnast ja ainult 10 protsendi ulatuses tervishoiusüsteemist. Neid ridu kirjutades püüdsin meenutada omavalitsusjuhtide sõnavõtte valla- ja linnalehtedes või maakonnalehes, kus oleks kommenteeritud eelarvete või lisaeelarvete menetlemisel liikumisharrastust või tervisesporti toetavaid rahaeraldusi või selgitatud rahvale tervislike eluviiside tähtsust. Paraku ei tulnud mul ühtegi sellist sõnavõttu meelde. Usun, et täna liikumisharrastuse ja tervisespordi kokkulepet üle vaadates rõhutatakse ka seda üsna olulist lõiku.
Algatused ja algatajad
Meie maakonnast võib tuua hulgaliselt kirkaid näiteid võimsatest algatajatest ja algatustest, mis on kujundanud protsesse ja andnud tõelisi tulemusi. Viimase omanäolise näitena võib tuua maavanem Aivar Koka algatatud Kalevipoja uisumaratonid Peipsi jääl. See esindusüritus on hea võimalus tuua Euroopa Liidu idapiirile paljude traditsioonidega uisumaade esindajad. Meil on ka treenereid-fanaatikuid, nagu Väino Treiman, Marko Saksing, Hendrik Lindepuu, Silvar Luht, Aimur Säärits ja paljud teised, kes teevad oma igapäevast tööd, kujundades noortes harjumust ja janu liikumise järele, ladudes vundamenti nende võimalikule tippsportlasekarjäärile ning hoides kõrgel nii Jõgevamaa kui ka kogu Eesti spordi lippu.
Kaks aastat enne liikumisharrastuse ja tervisespordi kokkuleppe sõlmimist, aastal 2003 toimus Jõgevamaa III spordikongress. Siis kinnitati, et täismõõtmelise staadioni rajamist on maakondliku spordielu prioriteediks pidanud ka maakonna omavalitsuste liit. Mul pole aimu, kuivõrd on omavalitsuste liidu nõupidamistel aru päritud, kuidas on kulgenud selle mullu sügisel valminud kalli rajatise käikurakendamine: millal näeb staadionimurul jalgpallimängu, millal joostakse esimest korda 400 m tõkkejooksu, heidetakse ketast, visatakse oda või tõugatakse kuuli. Et see omamoodi unikaalne ja hirmkallis objekt tõesti toimiks, vajab see veel üsna suuri investeeringuid. Neid tegemata kaotab staadion aga kogu oma mõtte.
Kui viimasel linnavolikogu istungil menetleti selle aasta esimest, enam kui 40 miljoni kroonist lisaeelarvet, siis ei nähtud staadioni toimimiseks vajaliku inventari soetamiseks ja infrastruktuuri arendamiseks ette sentigi. Olulisem pidavat olema linnasüdame väljaarendamine ja linnavalitsuse hoone renoveerimine.
Rahvas vajab sangareid
Lõpetuseks tänan Eesti Olümpiakomiteed ja selle presidenti Mart Siimanni usalduse ja toetuse eest. Meie hea koostöö tulemusena seisab Sõpruse pargis imeline monumentaalskulptuur “Tee Olümposele”, mille jalamil on austatud nii Ateena kui ka Torino olümpiamängude sangareid. Mõlemal korral parki kogunenud arvukas rahvahulk kõneleb selget keelt sellest, et sport sünnitab sangareid ja et rahvas vajab selliseid sangareid. Täna heisatakse monumentaalskulptuuri “Tee Olümposele? lähedal Eesti Olümpiakomitee lipp. See on suur tunnustus maakonnas seni tehtu eest.
Eelmisel aastal said Sõpruse pargi skulptuurid tänu Põltsamaa linnavalitsuse ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tulemuslikule koostööle kohtvalgustuse. See lõi eelduse suurema projekti ? parki valgustatud jooksu- ja suusaraja väljaehitamise ? teostumiseks. Sügisel on tugevamad heitjad-tõukajad ehk Suured Tõllud taas Põltsamaal ja pargis. Järgmisel aastal saame aga austada pargis Pekingi olümpiamängude sangareid.
Sõpruse pargis toimuv on igati kooskõlas liikumisharrastuse ja tervisespordi kokkuleppega, kandes endas olümpiaideed ja -ideaale.
ANTS PAJU,
spordivaatleja ja Sõpruse pargi rajaja
