Vägivallaohvrite abistamise tugigrupil on kolm üldist eesmärki, selgitavad grupi eestvedajad Ülle Liit ja Kadri Soo. Grupp pakub naisele toetust ja mõistmist.
?Teadmine, et keegi jagab sinu muret ja toetab sind, kas või moraalselt, annab juurde palju enesekindlust, lootust ning jõudu tegutsemiseks, et muuta oma elu vägivallavabaks ja täisväärtuslikumaks,? ütleb Kadri Soo.
Naised saavad tugigrupis rääkida oma probleemidest vabalt ilma valehäbi ja kartuseta, et keegi neid kritiseerima või parastama hakkaks. Seal ei anta naiste käitumisele hinnanguid.
Tugigrupi eesmärk on ka pakkuda naistele konkreetseid teadmisi ja nõuandeid vägivallaolukorras toimetulemiseks, vägivallaringist väljumiseks ning oma toimetulekustrateegiate parandamiseks.
Kõik nõuanded on soovituslikku laadi: iga naine peab ikkagi ise otsustama, mida, millal ja kuidas ta teeb.
Jõgeva naiste tugigrupi infotelefonid on 5800 6316 ja 5051 353.
Ohvril oluline püüda tulevikku vaadata
Grupp käib praegu koos vastavalt vajadusele. 2004. aasta septembris loodud grupp võttis naisi esialgu vastu regulaarselt kaks korda kuus. Hiljem, kui hasartmängumaksu nõukogu antud projekti toetusraha lõppes, keskenduti rohkem nõuandeteenusele.
Ruumide ning tugigrupi tasuta töötavate organiseerijate-eestvedajate sõidukompensatsiooni puudumine pärsib praegu grupi tegutsemise regulaarsust. Siiski, Isamaaliit on pakkunud grupi kooskäimise kohaks oma ruumi, ütleb Ülle Liit.
Tema sõnul jääb praegune olukord Jõgeval probleemi lahendamisel poolikuks: naised saavad küll nõu ja tugigrupi tegevuses osaleda, kuid puudub naiste varjupaik.
Rahastaja leidmist perevägivalla ohvrite aitamiseks raskendab aga asjaolu, et andmete kogumine teenuse tarbijate kohta on enam kui delikaatne. ?Mõni abivajaja ei taha öelda isegi oma nime ja meid ei huvitagi tema isikuandmed. Meie eesmärk on teda võimalikult palju aidata, mõelda temaga koos välja lahendusteed, anda talle juurde enesekindlust ja oskust tulevikku vaadata,? kirjeldab Liit töö spetsiifikat. Finantseerijat aga huvitavad konkreetsed mõõdikud.
Euroopa kogemused ütlevad, et iga 40 000 elaniku kohta (samas suurusjärgus on ka meie maakonna elanikkond) oleks vaja üht naiste varjupaika. Eestis tegutsevad sellised institutsioonid praegu Tallinnas ja Tartus, Tapal on kriisituba ning peagi hakkab tööle varjupaik Kohtla-Järvel.
?Perevägivalla suhtes on kõige rohkem ohustatud 20-30-aastased lastega naised, kes mehest majanduslikult sõltuvad,? täpsustab Ülle Liit. Uuringute kohaselt on kodust vägivalda pidanud taluma iga viies naine.
Mõistagi ei tule enamik vägivallajuhtumeid ilmsiks. Ohvrid ei hakka abi otsima mitmetel põhjustel ? alates valehäbist (?mis siis saab, kui teised inimesed sellest teada saavad?), lõpetades kättemaksukartusega, mida enamik vägivallatsejaid ohvrile sisendavad.
Samuti pole enamik ohvritest muutusteks valmis. Vägivalla all aastaid, mõnel juhul koguni aastakümneid elades tajutakse seda elu loomuliku osana ega osatagi pääseteid otsida.
Parimad terapeudid ja nõuandjad on need, kes ise probleemidest välja tulnud. Nii on ka Jõgeva tugigrupis naine, kes omal nahal ?põrgu? üle elanud ja leidnud jõudu elukorralduse muutmiseks ning kes oma kogemusi lahkesti teistelegi jagab.
Eelkõige lapsed
Kui naine ise veel suudaks agressiivse ning oma emotsioone ja käitumist mittekontrolliva mehega koos elada, siis peamisteks kannatajateks jäävad sellises olukorras lapsed. ?Ka koolivägivalla üheks algpõhjuseks võib olla kodus nähtu. Laps võtab peremudeli üle ega tajugi, et rusikate käikulaskmine tühisemagi probleemi lahendamisel on ebanormaalne ja vägivaldne,? räägib Liit.
Vägivaldseid suhteid pereringis on esinenud igal ajastul ning kõigis ühiskonnakihtides. Vägivald lähisuhtes on enamasti verbaalne ja füüsiline, harva ka seksuaalset laadi.
Vägivalla kui vahendiga püütakse saavutada võim teise inimese elu üle, püütakse panna teine inimene tegema seda, mida ise tahetakse, selgitab Kadri Soo vägivalla olemust. ?Seda ei saa võrdsustada riiuga, sest sel puhul on tülitsevad osapooled võrdsel võimupositsioonil. Vägivalla korral domineerib vägivaldne pereliige teise inimese üle, kasutades selleks näiteks hirmutamist, alandamist, manipuleerimist või füüsilist jõudu.?
Vägivaldseks pooleks perekonnas võib olla nii mees kui ka naine, statistika näitab meeste väga suurt osakaalu.
Eestis tegutseb alates 2004. aastast seitse vägivalla all kannatavatele naistele mõeldud tugigruppi. Jõgeva grupi eestvedajad Ülle Liit ja Kadri Soo tunnistavad, et teevad oma tööd missioonitundest, et aidata kaasa üldise turvalisuse saavutamisele
Lähisuhtes vägivalda kogenud meestele tugigruppe ei ole loodud, küll aga tegutseb eelmisest aastast Tallinnas rühm vägivaldsetele meestele.
ANDRES LOORAND
