Täna möödub sada aastat teeneka tantsujuhi ja kultuuritegelase, Jõgeva valla ja Rapla linna aukodaniku Linda Rausi sünnist. Üleeile tähistati tema juubeli-sünniaastapäeva Vägeval Vidriku talus, kus ta elas noore abielunaisena ning kus veetis ka oma viimased eluaastad.
2003. aastal meie hulgast lahkunud Linda Rausi auks tantsis Vidriku talu õuel Laiuse naisrahvatantsurühm Meie Mari. Mulda sai ka mälestuspuu, mille istutasid Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt, Rapla kultuurikeskuse pärimustöötaja Tiiu Laurimaa ja Linda Rausi poeg Göran, Vidriku talu praegune peremees.
„Eestlastel on uskumus, et lahkunute hinged lähevad puude sisse,“ ütles Jõgeva kultuurikeskuse juhataja Airi Rütter. „On ilus uskuda, et Linda hing läheb selle vastistutatud õunapuu sisse ning et puu on meile edaspidi toeks, kui astume Linda poolt sisse küntud tantsuvagusid mööda.“
Meenutuste õhtul Vidriku taluhäärberi saalis kohvilaua ümber kõneles Göran Raus oma perekonna loost, sealhulgas sellest, kuidas nad Vidrikult lahkuma pidid ja kuidas sinna lõpuks tagasi jõudsid. Küüditamisrongist jäid nad imekombel maha.
„Ma ei tea tänini, miks meid, suure ja jõuka talu peret tookord ära ei viidud: kas sellepärast, et ema ja isa respekteeriti kui kohaliku kultuurielu alustalasid või millegi muu pärast,“ ütles Göran Raus.
Kaks aastat hiljem tunnistati Rauside pere siiski kulakuteks ja aeti nende kodumajast, kus selleks ajaks olid juba koha sisse võtnud nii kolhoosikontor kui ka kolhoosiesimehe perekond, välja. Läks õige mitu aastat, enne kui mitmel pool tööd ja ulualust otsinud ema Linda, vahepeal vangis ja asumisel viibinud isa Otto ning sugulaste pool „maapaos“ olnud kuus last lõpuks taas kõik koos Raplas elama said hakata.
Linda jäljed
1989. aastal jõudis aga kätte see hetk, mil tekkis võimalus Vidriku talu tagasi saada.
„Mina pikalt ei mõelnud, vaid olin kohe valmis siia tagasi tulema,“ ütles toona Eesti Televisioonis töötanud Göran Raus. „Kui pärast enam kui 37 aasta pikkust vaheaega esimest korda jälle selle katuse all magada sain, oli see küll väga eriline tunne.“
Et pool Eestimaad, piltlikult öeldes, Linda Rausi kui kultuuritöötaja jälgi täis on, selles on osalt süüdi eelpool kirjeldatud heitlikud ajad, teisalt jäi tema ande, energia ja haardega inimesele ühes paigas tegutsemisest lihtsalt väheks. Kõiki neid tantsurühmi, vokaal- ja instrumentaalansambleid, näiteringe ning orkestreid, mida Linda Raus elu jooksul eri paikades juhendanud või milles ise kaasa löönud, on arvatavasti võimatu üles lugeda. Linda Rausi vanima poja Pearu lesk Maret Raus meenutas Vidrikul seda, kuidas tema poeg Indrek titepõlves vankriga poolte Rapla asutuste akende all sai magada, sest vanaema Linda, kes Indrekut hoidma pidi, vihtus igal pool taidlejaid juhendada.
Linda Raus jõudis olla ka mitme „suure“ tantsupeo üldjuht. Veel 85-aastasena lavastas ta 1994. aasta tantsupeo Harjumaa tantsude bloki. Ka legendaarne tantsujuht Helju Mikkel ehk Memm, kellega Linda Raus tantsupidudel õlg õla kõrval tantsumustreid paika pani, oli üleeile õhtul oma mõtetes Vidrikul: tema saadetud alpikannipoti toimetas kohale Tiiu Laurimaa.
Linda tuba
Viimase eestvedamisel avati kolm aastat tagasi Rapla kultuurikeskuse ärklikorrusel nn Linda tuba, kus võib näha mitmeid temale kuulunud esemeid, talle antud autasusid, tema rahvarõivaid, külalisteraamatut jne. Sellise toa avamine oli Linda Rausi enese soov, mille täitumist ta, tõsi küll, ise ei näinud. Linda tuba pole lihtsalt muuseumituba, vaid seal toimuvad täiskasvanud kultuurihuvilistele nn Linda toa teisipäevatunnid, kuhu kutsutakse huvitavaid külalisi, lapsi oodatakse sinna aga kolmapäeviti kessiku keskhommikule.
Sellesama Linda toa perenaise Tiiu Laurimaa eestvedamisel sai Linda Rausi sajandijuubeliks valmis kahest raamatust ja DVDst koosnev kogumik. Üks raamat sisaldab Linda enda meenutusi, teine tema kaasteeliste mälestusi temast. Mõlemad raamatud on rohke fotomaterjaliga illustreeritud. DVDlt leiab aga filmilõike, mis jäädvustatud enamasti tema juubelisünnipäevadel. Raamatud ja
Ehkki viiesajase trükiarvuga kogumikku esitletakse pidulikult täna Raplas toimuval juubeliüritusel, on selle juba kingituseks saanud Raplamaa koori- ja tantsujuhid, kes oma kollektiividega suvisel laulu- ja tantsupeol käisid (nende 9. oktoobril toimunud tänamisüritus avaski Linda Rausi juubelinädala) ning mõnedki üleeile õhtul Vidriku talus viibinud. Nii Vidrikul kõneldu kui ka vastsest raamatust loetu süvendas arusaamist, et Linda Raus mõjutas teisi mitte niivõrd oma sõnade ja tegudega, kuivõrd isiksusega ning et tema elu pole mitte ainult tuumakas tükk eesti kultuurilugu, vaid üks kaunilt elatud elu, millest ükskõik kellel ja ükskõik missugusel ajal õppust võtta tasub.
Täna lõppeva Linda Rausi juubelinädala üritusi toimus peale Rapla ja Vägeva ka tema sünnikohas Purkus ja Sakus, kus sai tehtud üks oluline tükk tema elutööst.
iii
RIINA MÄGI
