Kuidas Vooremaa vaesus välja lööb?
Kurva reaalsuse esiletoomine ei pane meid ehk lõplikult põdema, vaid annab pisikese tõuke olukorrast välja rabelemiseks.
Konkreetsuse mõttes vaatleme täpsemalt vaid Vooremaa maastikukaitseala sisse jäävat piirkonda. Proovime vaadelda muutusi nõukogude aja lõpust tänaseni. Liikudes põhja- lõunasuunaliselt, alustame vaatlust Pikkjärvelt, endisest Kaarepere Sovhoostehnikumi keskusest.
Ei olnud see küla nõukogude ajalgi eriti esinduslik, sovhoosikeskusena käis seal vilgas toimetamine hommikust õhtuni. Tänasel päeval on küla lõplikult kössi vajunud ja sisuliselt tühjaks jooksnud.
Luua
Tänu metsakoolile kindlasti maastikukaitseala esinduslikum koht. Imestama paneb vaid, et koolis tegutseb ca poolsada kõrgelt haritud spetsialisti, kes aga terve iseseisvuse aja jooksul pole suutnud kohalikule külale anda mingit majanduslikku tõuget.
Nii annavadki külas tööd veel vaid paar perioodiliselt tegutsevat väikest saekaatrit ja OÜ Evemar kaupluse, kohviku ja farmiga Kaiaveres ning sellega kaasneva põlluharimisega.
Tänu nende tegevusele on maastikukaitseala põhjaosa maad korralikult haritud.
Endise Luua puukooli asemele on tekkinud neli-viis väiksemat kasvandust ja sellest võiks saada Luua «bränd», kuid oma kunagist kuulsust Eestimaal taastada on vist võimatu.
Karmilt tõele näkku vaadates julgen öelda, et Luua küla on säilinud tänu ühe mehe ? Villu Reiljani ? toele. (Allakirjutanu ei ole Rahvaliidu liige). Kutsehariduse uperpalle ei oleks ilmselt see kool ilma tema jõulise toeta üle elanud. Teistsugune näide on meil kõrvalt Kuremaa tehnikumi näol võtta.
Nava
Tänaseks on säilinud hajaküla, kus veel allesjäänud pensionärid nokitsevad veidi oma aias või talud on muutunud suvekodudeks.
Kaiavere
Sotsialismi ajal isegi jaapanlasi ligi meelitanud vutifarmist on järel vaid varemed. Evemari käes olev laut ja sügiseti ka kuivati veel tegutsevad, kuid inimestel sisuliselt kohapeal töövõimalust pole.
Raigastvere
Suur sigalakompleks lömitab ja ootab oma lõppu. Koos Kärksi ja Mullaverega on pilt sarnane. Kunagi väga rikaste taludega piirkonnas üritati üheksakümnendate algul talupidamist jätkata, kuid tänaseks on sellele peaaegu täiesti käega löödud, asemele pole tekkinud ka korralikku suurtootjat.
Väikest elevust tekitab
Elistvere
Nõukogude aja lõpuks oma tähtsuse minetanud külake on saanud uue hingamise.
Elistvere Loomapark ja Elistvere Puhkekülale kuuluv keskköök pakuvad tööd ligemale paarikümnele inimesele. Veelgi tähtsam, et need tegevused on täiesti uus lähenemine traditsioonilisele põllupidamisele. Tõsi, praegu on veel vara nende pikemast püsimajäämisest rääkida, kogu see ettevõtmine on veel liiga noor ja savijalgadel.
Juula
Kunagi farme täis pikitud küla täna palgatööd ei paku.
Saadjärve, Äksi, Praaklima, Õvanurme, Voldi
Tänu Tartu linna lähedusele on Saadjärve ümbruse külade pilt rõõmsam.
Päris hoogsalt on kõpitsetud elamuid, rootslastele müüdud Saadjärve mõis on selgelt kõige esinduslikum hoonetekompleks Vooremaal. Samas kõrval asuv Kukulinna mõis oma 1990ndate aastate Baltimaade parimate tenniseväljakutega ei suuda kaua loodusjõududel tühjalt vastu seista.
Siiski elatatakse ennast suuresti vaid Tartus tööl käimisega ja kohapealset tööd pakub sisuliselt vaid Äksi Puhkemaja. Õnneks on kohapeal siiski tekkimas turismiteenuse pakkujaid.
Kurb on see pilt. Tõsi, kuskil Eestimaal on võib-olla veelgi sandim, aga see ei tohiks meid lohutada.
Kui peaksime oma põllu- ja metsatööga teenitud maksudest püüdma oma külaelu üleval hoida, ei jätkuks küll enamaks kui kahele-kolmele kooliõpetajale, vallakirjutajale ja ehk kordnikule. Elame teiste armuandide arvelt.
See aga tähendabki, et kui antakse, siis saab midagi teha. Aga kui ei anta? Näiteks Tabivere valla 2004. aasta eelarvest saab investeerida 5-6 protsenti. Teisisõnu, kui teie sissetulek on 5000 krooni kuus, siis peale söögi, riide ja kommunaalkulude saate kuus lubada endale 250 krooni. Nööri järele kisub.
Missugune on Vooremaa viie või kümne aasta pärast? Kas reservaat, kus kaugelt külalised käivad linnulaulu kuulamas, või mõnus, jõukas elamispaik kohalikele?
Kuidas jõukuseni jõuda?
Hea lugeja, kui on ehk Sul mingisuguseid mõtteid, kuidas Vooremaal paremini majandada, kirjuta!
KALEV RAUDSEPP, Vooremaa elanik 1972. aastast
