Vaatan hea kadedusega, kuidas noored sälud treppidest üles kappavad, ikka paar astet korraga. Minul, vanal kronul, on hea meel, kui ühestki üles saan. Eks minusuguseid vaegliikujaid või liikumispuudega inimesi, nagu ametlikus keeles öeldakse, ole teisigi. Meie mure on, kuidas järsust trepist üles saada või konarlikul teel püsti jääda.
Mõni aasta tagasi vaatasin vaegliikuja seisukohast üle Jõgeva kesklinna trepid ja teed ja kirjutasin nähtust Vooremaaski. Ega just palju head silma ei hakanud, märkimisväärne oli vaid Kaubahalli suurejooneline kaldtee. Praegu on olukord siiski paremuse poole muutunud. Mõnus on astuda kultuurikeskusse ? kasuta treppi või kaldteed. Sama saab öelda ka Ühispanga kontori ja Keskuse poe kohta. Kui omal ajal tuli Kaubahallist Keskuse poodi saamiseks jalad poriseks teha, siis nüüd on olemas kenad kõnniteed, ja ilma treppideta. Kiita tahaks Merineitsi kalahalli, kus käsipuudega ja mitte eriti kõrge trepi kõrvale tehti ka kaldtee. Samad võimalused oleksid ka lähedal asuval Jõgeva Majandusühistu ehituskaupade kauplusel, kuhu vaegliikujal on praegu raske sisse saada.
Hämmastusega lugesin 15. juuni Vooremaast, et on lõhutud Jõgeva Linnaraamatukogu välistrepi käsipuud. Hakka või uskuma, et lõhkuja kannab vaegliikujate vastu vimma: mis nad ronivad sinna raamatukokku!
Vaegliikujaile on olulised ka siledad teed, kus poleks karta komistamist ega kukkumist. Paljud kõnniteed, näiteks kesklinnas Ag Kaubamajast turuni, on väga ohtlikud. Tore oli lugeda viimasest Jõgeva Linna Lehest, et see tehakse tänavu korda. Kiiduväärt on ka see, et linn hakkab andma toetusi korterelamute juurde kuuluvate teede ja platside korrastamiseks. Enamasti on need väga haledas olukorras.
Hull on kõndida läbi Jõgeva Gümnaasiumi pargi kulgeval teel. Plaadid on ära vajunud, tee on keskelt kumer. Seal on tasakaalu hoidmisega tegu tervetelgi.
Lõpuks ometi sai Jõgeva linn tänu maavalitsuse initsiatiivile avaliku WC. Kui aga liikumisraskustega inimene selle ukse avab, jääb ta nõutult üles vaatama: “hea koht” on liiga kõrgel, trepiastet ega kaldteed pole. Pakun välja oma kogemuse: tõmmake uks lahti, haarake valamuservast kinni (õnneks on see ukse lähedal) ja vinnake end üles. Kui aga kätes enam jaksu pole ? siis põõsa taha nagu muiste ja mullugi.
HERBERT SÖÖDE
