Palamuse vabatahtlik päästekomando, mille moodustamisest möödub mais kaks aastat, sai hiljuti Rootsi sõpradelt kingituseks raadiojaam-piiparsüsteemi, mis aitab komando liikmeid väljakutsest kiiremini teavitada. Senini tuli seda teha tavalisele mobiiltelefonile helistades.
Palamuse vabatahtlikus päästekomandos on ööpäevaringselt valves üks vabatahtlik päästja ja ülejäänud komandoliikmed on valmis teate saamisel kohe väljakutsele reageerima. Senini pidi valves olija väljakutse korral vabatahtlikud ükshaaval läbi helistama. Et see võttis ebamõistlikult palju aega, otsiti juba komando loomisest peale vabatahtlike kiirema teavitamise võimalust.
Probleemile tuli lahendus Palamuse valla sõpruspiirkonnast Rootsis — Ale kommuunist. Ale päästetöötajad aitasid parandada Palamuse päästjate materiaalset baasi ka siis, kui Lutsu kodupaigas veel riigi rahastatav kutseline komando tegutses. Seda tõsisemalt võtavad rootslased aitamist nüüd, mil sinna tegutsema jäänud vaid vabatahtlikud. Poolteist aastat tagasi sai Palamuse vald näiteks osta Alest sümboolse hinnaga kasutatud, aga heas korras päästeauto, mis tuubil täis vajalikku varustust. Auto ja varustuse andis vald tasuta kasutada MTÜle Palamuse Pritsumehed, mille liikmetest ongi moodustatud Palamuse vabatahtlik päästekomando.
Kaitseliit aitas
Nüüd siis kinkisid Ale päästetöötajad Palamuse Pristumeestele töökorras raadiojaama-piiparsüsteemi, mis ühest sealsest komandost kaks aastat tagasi maha võeti: aparatuur oli täiesti töökorras, ent vahetati välja moodsama vastu. Piiparsüsteem jõudis Palamusele möödunud aasta lõpus ning funktsioneerima saadi see jaanuari keskel.
“Süsteemi aitas meil üles panna ja käivitada Kaitseliidu Jõgeva maleva sidespetsialist,” ütles Palamuse vabatahtliku komando pealik Margus Kaasik. “Ta õpetas meile ka aparatuuri kasutamist. Lisaks sellele saime Kaitseliidult pikema antenni, tänu millele levib meie teavitussüsteemi signaal kaugemale.”
Tema sõnul koosneb teavitussüsteem emajaamast ja piiparitest. Viimaseid oli süsteemiga kaasas 23 tükki ja enamik neist on meestele välja jagatud. Süsteemi garanteeritud tegevusulatus on
“Mõned kaugemal elavad mehed jäävad süsteemi levipiirkonnast küll välja, aga üldiselt on meil sellest ikka palju abi,” ütles Margus Kaasik. “Piiparsüsteemiga saab edastada nii lihtsa helisignaali kui ka häälsõnumi.”
On end õigustanud
Nüüd siis näebki töökord Palamuse komandos välja nii, et pärast häirekeskusest saadud teadet edastab valvesolev töötaja info kõigi sideulatuses olevate vabatahtlike päästjate piiparitele ja sõidab seejärel ise välja. Teate vastu võtjad liiguvad vastavalt võimalusele ise sündmuskohale. Isikukaitsevarustus on meestel auto peal olemas ja sündmuskohale jõudes moodustatakse kohe meeskond. Piiparsüsteem kiirendab oluliselt vabatahtlike saabumist sündmuskohale.
“Teavitussüsteem on ennast õigustanud ja tänu sellele reageerivad sündmusele üheaegselt viis-kuus Palamuse vabatahtliku komando päästjat,” ütles Jõgevamaa päästepiirkonna juht Jüri Alandi. “Selline hulk kiiresti kohale jõudvaid mehi on kutselistele päästjatele väga oluliseks toeks ning ka suuremad tulekahjud saavad kiiresti kontrolli alla ja kustutatud.”
“Oleme väga tänulikud nii oma Rootsi sõpradele, kes piiparsüsteemi meile kinkisid, kui ka Kaitseliidu Jõgeva malevale, kes seda käivitada aitas,” lisas Margus Kaasik. “Rootsist saime me seekord lisaks piiparsüsteemile ka kustutusriideid ning nende all kantavaid vaheriideid.”
Palamusel lahvatas pistleek
Veebruari keskel puutusid Palamuse vabatahtlikud päästjad kokku sellise haruldase ja ohtliku nähtusega nagu pistleek. See tekkis ühe Palamuse alevikus paikneva paarismaja keldri kustutamisel ning selle tagajärjel sai kergelt vigastada üks vabatahtlik päästja.
15. veebruaril süttis põlema ühe Palamuse elumaja keldrikorrusel asuv saun. Häirekeskusele teatati sellest kell 19.41. Kohale saadeti Jõgeva, Tabivere ja Mustvee kutselise ning Palamuse vabatahtliku komando päästjad. Kaitsevarustuses kutselised päästjad sisenesid põlevasse hoonesse ning alustasid põlengukolde otsimist, kui ootamatult toimus tugev plahvatus, mis paiskas lahti ka hoone aknad ja uksed. Plahvatuse hetkel oli üks Palamuse vabatahtlik päästja hoone ukse juures ning sai välja paiskunud leekidest näkku põletushaavu.
Kuna plahvatuse teke oli arusaamatu, kaasati päästetöödele lisajõude ning demineerijad. Samal ajal jätkasid päästjad hoone kustutamist ning poolteist tundi pärast tööde algust suudeti tulekahju kontrolli alla saada. Vigastada saanud vabatahtlik lubati pärast esmaabi saamist kodusele ravile.
Uurimisel selgus, et põlevas hoones oli lahvatanud pistleek: selline nähtus tekib siis, kui kontsentreerunud põlemisgaasid siseruumis süttivad ning kutsuvad esile kiire temperatuuri ja rõhu tõusu. Päästetööde juhi sõnul oli tegemist väga harukordse sündmusega päästjate jaoks. Pistleeki on kustutustöödel esinenud üksikud korrad ning selle ette nägemine on väga keeruline.
Vigastada saanud vabatahtlik päästja Mihkel Likk (24) ütles, et nüüd on ta tervis juba parem. Ning õigupoolest polevat midagi hullu olnud ka õnnetuspäeval.
“Umbes selline kipitustunne oli, nagu oleks kevadine päike tükk aega näkku paistnud. Ka kulmu- ja ripsmekarvad said kõrvetada,” ütles Mihkel Likk. “Suurem “pauk” läks õnneks minust mööda. Kiire reaktsioon ka päästis: keerasin ruttu selja.”
Pistleegiga puutus Palamuse vabatahtlikus komandos selle algusest peale kaasa tegev Mihkel kokku esimest korda.
“Ka staažikad kutselised päästjad ütlesid, et pole sellist asja varem näinud,” sõnas Mihkel.
Tutvus üliohtliku nähtusega ei võtnud talt siiski tahtmist vabatahtlikuna edasi tegutseda, vaid muutis ainult veidi ettevaatlikumaks. Päästeala polnud Mihklile ju võõras ka enne vabatahtlikega liitumist: nii tema isa kui ka kaks venda töötavad või on töötanud kutselise päästjana.
i
RIINA MÄGI
