Eestis tegutsevad juba üle seitsme aasta vabatahtlikest kodanikest koosnevad esmaabirühmad, eesmärk on võimalike õnnetuste korral vabatahtlike kohene reageerimine.
“Vastavalt Hädaolukorraks valmisoleku seadusele, mis jõustus 2001. Aastal, alustasid rühmad tööd Norra programmide alusel, mis kohandatud Eesti jaoks. Tegevus arutati läbi päästeteenistuse ja politsei esindajatega, tehti riskianalüüs ning 2001. aastal alustasid pilootprojektidega rühmad Tallinnas ja Tartus. Jõgevamaal loodi esmaabirühmad (edaspidi EA-rühm) 2003. aastal,” rääkis Eesti Punase Risti peasekretär Riina Kabi.
Esimesed kogemused käes
Hädaolukordade puhul on tulnud ka reaalset abi osutada. Näiteks tegutses Pärnumaa rühm 2005. aasta jaanuaritormi ajal evakuatsioonipunktis ning 26.-27. aprillil 2007 osutasid Tallinna rühma liikmed meditsiinilist ja psühholoogilist esmaabi seoses linnas pronkssõduri teisaldamisega puhkenud rahutustele. Rühmad on mitmel korral olnud ka koostöös politseiga päästeotsingutele kaasatud.
Eestis on 16 kohalikku Punase Risti seltsi ja nii, nagu on veidi varieeruv seltside töö, nii on erinev ka EA-rühmade töö, kuid kõige alus on lähtuda Punase Risti põhiprintsiipidest.
EA-rühmade liikmed on läbinud mitmesuguseid koolitusi nii esmaabi erinevate tasemete, psühholoogilise esmaabi, päästeotsingute, rahvusvahelise humanitaarõiguse, hiv/aids-i profülaktika kui ka paljude muude teemade kohta. Samuti on rühmadele komplekteeritud vajalik varustus, EA-vahendid ja riietus, seega on tegu tõsiseltvõetava abiga ükskõik millises kriisisituatsioonis.
Koolituslaagrid uutele liitunutele
Uutele rühmaliikmetele on alates 2002. aastast toimunud üleriigilised koolituslaagrid. Sel aastal toimus laager Jõgevamaal Kirna õppebaasis. Kohal oli üle kolmekümne vabatahtliku erinevatest seltsidest, lisaks koolitajad-lektorid.
Seekord peeti loenguid ja tehti praktilisi harjutusi vaheldumisi. Koolitatavatest moodustati neli rühma. Alustati teemal Punase Risti tegevus ja rahvusvahelisus. Suurt tähelepanu pöörati esmaabi alasele koolitusele, praktilistes situatsioonides tuli osata õigesti käituda ja hättasattunuid aidata.
Politsei poole pealt viidi läbi huvitav õppus Üllar Sõmera juhtimisel, kus tuli ahelotsingus metsa minna. Nii mõnelegi oli see parajaks katsumuseks, et tihedat padrikut läbida ja sääskedega võidelda. Kui asi tõsine, siis ei tohiks küll sellised asjad abi osutamisel takistuseks saada.
Erinevad koolitused (koostöö alarmteenistustega, EPR otsimisteenistus, suhtlemine pressiga, orienteerumine, ellujäämiskursus jm) nelja päeva jooksul andsid kindlasti palju vajalikke kogemusi.
Omapärase elamuse said kindlasti ka need vabatahtliku seltsi liikmed, kes osalesid simuleeritud kriisisituatsioonides kannatanutena. Enne toimus “ohvrite” instrueerimine ja väike nn. meik, et näiteks peavigastus või jalahaav oleks võimalikult tõetruu.
Osalejad jäid laagriga rahule, ideaalne koht koolituste läbiviimiseks ja siinkohal tänusõnad Kaitseliidule ja kapten Janno Rosenbergile, kes igati laagri toimumisele kaasa aitas ning ka huvitavalt Kirna õppekeskust ning Kaitseliidu tööd tutvustas.
Jõgevamaalt pärit Jaana Õunmaa kinnitas, et koolitus oli oodatust parem. “Arvasin, et peetakse ainult loenguid. Väga hariv oli psühholoogia alane loeng, seda on tulevikus kindlasti vaja, samuti pakkusid huvi mitmesuguste õnnetuste simulatsioonid.”
Viljandlane Madis Reinmäe on algaja, väga lihtne tal ei olnud. “Mahvi oli küll ja samas oli lahe. Osaleks teine kordki. Mulle oli uudne kogemus ka “laiba” mängimine. Kindlasti on oluline rohkem rühma koostööd harjutada. Üldiseks probleemiks on aga see, et inimestel on raske tööl ära saada, et koolitustel osaleda.”
Tööandjad suhtuvad väga erinevalt
Tegelikult on ette nähtud, et vabatahtlikul on tööandja nõusolek EA-rühma töös osalemiseks. Tööandjate suhtumine on tegelikult väga erinev. Nõusolek antakse, kuid konkreetse vaba päeva saamine võib probleemiks olla.
Riina Kabi sõnul pole tegemist nn klubilise tööga, selle tegevuse taga on inimelud. “Koolitused on ettevalmistus reaalseks situatsiooniks, mida loodame, et kunagi ei tule, kuid me peame siiski olema valmis. Vabatahtlikkus on kohustus osaleda töös ja koolitustes.
Just vastutus on see, millele kõige rohkem mõtlema peab. Sinust võib kunagi sõltuda väga palju ja selle nimel tehaksegi praegu tööd,” tõdes ta.
Jõgevamaal on EA-rühma liikmed osalenud mitmete suurürituste turvamisel ja EA valvetes. Näiteks kala- ja veefestivalil, ja rulluisumaratonil on vabatahtlikud abiks käidud, samuti on oldud valves Tallinnas laulupeol, uisumaratonil, maakondlikel tantsu- ja laulupidudel, Kesk-Eesti laadal jm. Praegu on rühmal 16 aktiivset liiget üle kogu maakonna.
EA-rühma juhi Ülle Vohla sõnul tõstab vabatahtlik tegevus elukvaliteeti, aitab kaasa arengule. “Selline tegevus suurendab vastutust nii enda kui teiste tegude eest. Ning loomulikult on tore ka see, et saad sõpru-tuttavaid üle Eesti. Oluline on ka ühtekuuluvustunne.”
Kui on huvilisi, kes sooviksid rühmaga liituda ja asjaga tõsiselt tegelda, siis palume endast teada anda EPR Jõgevamaa seltsi sekretärile.
EPR Jõgevamaa seltsi EA-rühma liikmed osalevad sel suvel ka Pärnumaal Jõulumäel toimuvas edasijõudnute laagris, Narva-Jõesuus koolitusel ja Lätis Limbazhis toimuval Balti ühisõppusel.
TIINA SÄÄLIK,
EPR Jõgevamaa seltsi sekretär
