USA psühholoogi Walter Mischeli tehtud katsed lastega näitasid, et vähem kui kolmandik katsealustest olid nõus ootama tulevikus saadavat kasu ja loobuma selleks kohesest hüvest. Sarnane või isegi reljeefsem tendents paistab silma, kui vaadata, kuidas koguvad Eesti täiskasvanud kolmanda samba fondidesse pensionisääste.
Rahandusministeeriumi andmetel oli 2018. aasta lõpu seisuga vabatahtliku kolmanda sambaga liitunuid pea kaheksa korda vähem kui kohustusliku teise sambaga liitunuid ehk vaid 10% tööealisest elanikkonnast. Eestis ollakse silmatorkavalt loiud vabatahtlikult pensioniks säästes – suuresti eelistatakse tulevikus saadava täiendava kasu (pensioni) asemel kohest kasu (tarbimist).
Ka nende väheste puhul, kes on otsustanud vabatahtlikult kolmanda samba fondidesse investeerida, on märke lühiajalise kasu eelistusest, mis peegeldub soovis saada pärast kolmanda samba fondidesse tehtud sissemakseid võimalikult kiiresti tagasi riigipoolne tulumaksusoodustus.
Viimasel 16 aastal on kolmanda samba pensionifondidesse kogutud raha jagunenud aasta lõikes väga ebaühtlaselt: ebaproportsionaalselt suur osa sissemakseid tehakse detsembrikuus.
Kuigi kokkuvõttes ei avalda netosissemaksete sedavõrd suur koondumine aasta lõppu väga suurt mõju kogutava vara suurusele võrreldes aasta jooksul ühtlaselt jaotunud kogumisega, on sellise käitumise korral siiski oht, et kui aasta lõpus peaksid pensioniks kogujal tekkima ettenägematud kulutused või majanduslikud raskused, siis võib ta otsustada vähem säästa. Kui eelmise majanduskriisi alguses kahanesid nii teise kui ka kolmanda samba netosissemaksed suhtena palka peaaegu samal ajal, siis pärast kriisi, kui majandus hakkas taastuma, hakkasid netosissemaksed teise sambasse kasvama märksa varem kui maksed kolmandasse sambasse. Kui valitsus poleks kohustusliku pensionifondi sissemakseid kriisi ajal peatanud, oleks kohustuslik pensioniks säästmine jätkunud stabiilsemalt ning erinevus vabatahtlikult kolmandasse sambasse kogumisest oleks olnud veelgi suurem.
Senine kogemus kolmanda pensionisambaga näitab, et vabatahtlikult säästavad pensionisüsteemi kaudu vähesed. Nii et teise samba võimaliku vabatahtlikuks muutmise korral võib jääda veelgi suurem hulk inimesi lootma ainult riiklikule pensionile. Vabatahtlikult kogudes ei pruugi aga inimloomusest tulenevalt jätkuda inimestel piisavalt järjepidevust ega enesedistsipliini raha pensioniks säästa.
Silver Karolin,Eesti Panga ökonomist
